Kuigi põgenikelaagritesse tööülesandeid täitma minevad inimesed teavad, milline eluolu laagrites on, on tingimused tavaliselt oodatust ebainimlikumad, laagrite külastamine ja seal töötamine on vaimselt raske kõigile, sõltumata tööülesannetest ja kogemusest.
Selle aasta märtsis nädal aega Moldovas Ukraina põgenikelaagris lastega töötanud MTÜ Eesti Punase Risti kommunikatsiooni- ja turundusjuht Liis Ehrminger ütles, et teadis enne laagrisse minekut, et töö põgenikega on kurnav. Samas ütles Ehrminger, et kohapeal töötades haarab tegevus endasse ning tegutsedes ei märkagi, kui keeruline olukord laagrites on. Tema sõnul on vaimselt kõige raskem pärast põgenikelaagri külastamist.
Eelmise aasta septembris Leedus umbes viit Valgevene põgenikelaagrit külastanud MTÜ Eesti Pagulasabi kommunikatsioonijuht Madle Timm ütles, et oli šokis, nähes, kuidas põgenikud elavad Euroopa Liidu pinnal ilma korraliku toiduta ning magavad telkides hoolimata külmast. Eestisse saabudes otsustas Timm ühe korra pagulasabi psühholoogi juures käia, et nähtut mõtestada.
MTÜ Mondo humanitaarabiekspert Kristi Ockba on käinud põgenikelaagrites nii Jordaanias, Liibanonis kui Iraagis. Tema sõnul valmistab laagrite külastamiseks kõige paremini ette teadlikkus laagrite tingimuste kohta. ,,Ma tean, milline see olukord võib olla seal, kuhu ma lähen, et ma ei oleks liiga šokis. Vahel on olukord hullem, vahel parem,’’ lisas ta.
Ülemaailmse uudisteagentuuri Thomson Reuters Foundation'i ajakirjanik Lin Taylor, kes kajastab migrantide elu üle maailma, on külastanud põgenikelaagreid nii Jordaanias kui Prantsusmaal. ,,Intervjuud tehes pead sa olema professionaalne, kuid pärast intervjuud istusin ja mõtlesin, mis just juhtus,'' ütles Taylor. ,,See motiveerib mind neid keerulisi olukordi edasi kajastama.''
Ukraina põgenikelaagris töötanud Ehrminger ütles, et kõige raskem hetk oli lahkumine. ,,Lapsed juba kiindusid ja küsisid, kas ma tulen homme ka, aga ma ei tule,’’ põhjendas ta. ,,Neil ei ole seal mitte mingit stabiilsust, sest hoidjad kogu aeg vahetuvad.''
Kaheksa aastat humanitaarabi valdkonnas töötanud Ockba ütles, et palju sellistes kohtades käies võib tekkida tuimus. ,,See ei tähenda, et üldse ei mõjuta, aga mida rohkem sa oled laagrites käinud, seda rohkem see tuimus tuleb peale,’’ lisas ta.
Ehrmingeri sõnul mõtleb ta kogetule siiani. ,,Mis neist lastest edasi saab, kaua nad seal on, mis saab nende isadest?’’ rääkis Ehrminger. Ta lisas, et ebameeldivate sündmuste mõtestamisel aitas teda kogetu arutamine kolleegidega.
Ka Ockba rääkis, et vaatamata pikaaegsele kogemusele kannab ta põgenike lugusid endaga kaasas. ,,Öeldakse, et ära kanna lugusid kaasas, aga mulle tundub see vale’’ ütles Ockba. ,,Suur endas kandmine ei ole muidugi õige, peab kuidagi balansseerima lugude ja vaimse tervise vahel.’’
Kommentaarid