Kuigi Tartu Ülikool on viimasel kolmel aastal tõstnud eripedagoogia õppekava õppekohtade arvu, jätkavad vaid vähesed lõpetanud tulevikus sellel alal töötamist, mis omakorda tähendab, et pole piisavalt eripedagooge, kes õpetamis- ja hindamisvahendeid edasi arendaksid.
Tartu Ülikooli eripedagoogika õppekaval alustas sel sügisel õppimist 30 tudengit päevaõppes ja 39 sessioonõppes. Tartu Ülikooli eripedagoogika nooremlektor Kaja Pastarus sõnas, et eriala vastuvõttu on küll suurendatud, aga probleem on endiselt selles, et paljud lõpetajad läbivad eriala õpetajaametile lisaks ega tööta edasi eripedagoogina. Sellest tulenevalt ei ole tema sõnul piisavalt neid, kes oleksid pädevad materjale edasi arendama. “Nad [eripedagoogid] teevad seda oma põhitöö kõrvalt, see on suur lisatöö,” rääkis Pastarus.
Pastarus ütles, et kirjastus Studium on vahendeid loonud, aga seda on ikkagi vähe. Ta tõi näiteks, et vaja oleks abivahendeid ja tabeleid. Näiteks käänamistabeleid ja muid sarnaseid õppevahendeid, sest neid tema sõnul ei ole.
Tartu Ülikooli eripedagoogika kolmanda kursuse tudeng Eva Margareta Päts rääkis, et suur probleem erialases töös on hindamis- ja õpetamisvahendite puudus. Ta lisas, et ühelt poolt on standardsed testid head, sest need annavad objektiivse hinnangu, aga lapsed on erinevad ja tihti pole testidest kasu, vaid peab kombineerima erinevaid meetodeid. “Kui laps tuleb sinna [vastuvõtule] ja ta ei räägi sõnagi, siis on kohe aru saada, et selle standardiseeritud testiga pole mitte midagi teha ja peab võtma varrukast mingi uue variandi ja ise midagi kokku kombineerima ja vaatama, kuidas sa saad teda üldse hinnata,” rääkis ta.
Tartu eripedagoogide aineühenduse koordinaator Merike Rand ütles, et hindamisvahendeid on eripedagoogide aineühenduses pidevalt teema, sest neil ei ole ühtseid hindamisvahendeid. "Meilt eeldatakse, et me kirjutame eripedagoogilise hinnangu lapse kohta Rajaleidjasse, aga mille pealt me hinnangut kirjutame, on justkui iga eripedagoogi enda asi," sõnas ta.
Rand nõustus, et eraldi eripedagoogile mõeldud õpetamisvahendeid on vähe. Ta sõnas, et ta ei taha kasutada lihtsustatud õppekava materjale, vaid lapsele mõeldud eripärast materjali. "Neid leiab, aga igaüks peab kuskilt ise otsima ja kokku seadma," ütles ta.
Raske võibki Ranna sõnul olla alustaval eripedagoogil, kes ei ole endale vahendeid veel loonud ja kokku otsinud. Ta rääkis, et noorele eripedagoogile kogunebki varamu tänu praktika juhendajale, kes jagab enda materjale ja annab nõu, kust mida otsida.
Nooremlektor Pastarus tõi lisaks, et väga suur abi oleks süsteem või loetelu, kust millegi jaoks midagi otsida ja mida kasutada.
Haridus- ja teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna nõunik Piret Liba tõi välja, et õppematerjalide väljatöötamisega tegeletakse süsteemselt alates 2008. aastast. Liba sõnas, et 2023.–2027. aastal jätkatakse keskselt erivajadusega õpilastele kohandatud õppematerjalide arendamisega ning siis ei ole fookuses ainult põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava materjalid, vaid materjalid erivajadustega õpilastele laiemalt.
Liba lisas, et Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool loovad koostöös eripedagoogika kõrgkooli e-õpiku, mis sisaldab laiemalt teemat – erivajadusega õppijad Eesti haridussüsteemis. Nimetatud materjal sisaldab tema sõnul paljude muude teemade hulgas ka soovitusi nii õppevahendite- kui meetodite osas.
Kommentaarid