Fossiilsete kütuste asemel on rääkima hakatud rohelisest vesinikust, mis aitaks kaasa Eesti julgeoleku tugevdamisele ja teiste eluvaldkondade parendamisele, kuid vesiniku tootmiseks on veel tükk maad minna.
Rohelist vesinikku toodetakse elektrolüüseri abil, mis on elektrokeemiline seade. Protsessi käigus jagatakse vesi puhtaks vesinikuks ja puhtaks hapnikuks. Roheline on see sellepärast, et protsessi toidab taastuv energiaallikas, näiteks tuule- või päikeseenergia.
Tartu Ülikooli teadur Ove Oll rääkis, et Eestis on kõige parem kasutada just tuuleenergiat, sest päikesevalgust Eestis talvel ei ole ning hüdroenergiat on samuti vähe. Tema sõnul on tuult kõige rohkem avamerel, aga tuuleparke ei ole veel hakatud rajama. “Need alad mis on eraldatud tuuleparkidele, lubaksid Eestis toota kuni seitse gigavatti elektroenergiat – see oleks piisav, et me saaks Eestis toimetama hakata,” ütles Oll. Praegu on tema sõnul Eesti võimekus olemasolevate tuuleparkidega 300 megavatti, mille pärast on ka elektrihinnad kõrged ja vesinikku toota ei saa.
Olli sõnul on vesinikul ülioluline roll Eesti energiajulgeolekus. Kuigi seni ei võtnud valitsus tema sõnul teemat väga tõsiselt, siis Venemaa agressioon Ukraina vastu on toonud lähemale Eesti eesmärke vesiniku kasutamises kaheksa aastat. “Kohe saame kaks lindu ühe kiviga ehk kliimaprobleemid ja sõltuvus impordist,” lisas Oll.
Droonide arendamisega tegeleva Skycorpi tegevjuhi Marek Alliksoo sõnul on Eestil võimalus esimest korda ise kütust toota, kasutada ja hoiustada. “Julgeoleku kohapealt annab see meile uue sõltumatuse,” rääkis ta. “Põhimõtteliselt tekitab see võimaluse, et kui midagi juhtub, siis ei jää me kõik korraga pimedasse. See annab meile parema elukeskkonna ja turvalisuse.”
Alliksoo sõnul tagab roheline vesinik lisaks julgeolekule ka parema elukeskkonna nii tervises kui ka transpordis. Viimases on tema sõnul roheline vesinik üsna uudne, mistõttu on seal väga kõrged turvameetmed, mis muudavad sõiduki palju turvalisemaks.
Esimene samm Alliksoo sõnul ongi Vesinikuorg, mida ta tutvustas reedel Tartus kuuendal vesinikupäeval. Ta võrdles Vesinikuorgu Ränioruga [Silicon Valley], ainult et see tegeleb energeetikavaldkonnaga. Tema sõnul tuleb Vesinikuorg üleriigilisena, mis on maailmas esimene. “Me võtsime tänaseks 11 Eesti suurtegijat erinevates valdkondades, võtsime nende ideed, nägemused ja vajadused ning kaardistasime need 30 projektiks,” rääkis ta.
Teadur Oll ütles, et kõigepealt tuleb õppida vesinikku kasutama, sest praegu seda suures koguses Eestis ei toodeta. “Euroopa on 5–7 aastat meist ees. Kui me nendega tihedat koostööd teeme ja õpime nende näidetest, siis sellisel juhul on meil palju paremad eeldused, et jõuaksime sinna, kus Euroopa täna on,” sõnas ta. Oll lisas, et oluline on ka tuuleparkide loomine.
Kuuendal vesinikupäeval, mis on teadust ja ettevõtlust populariseeriv üritus, rääkisid lisaks teaduri Ove Olle ja Skycorpi tegevjuhile Marek Alliksoole veel tuntud näod, kes on pikalt vesinikutehnoloogiaga seotud olnud. Näiteks võttis sõna Tartu abilinnapea Raimond Tamm.
Kommentaarid