Lemmikloomade omanikud pöörduvad aina rohkem väikeloomakliinikutesse koerte ärevuse ja stressi muredega, aga loomade käitumisspetsialisti juurde jõuab kümme looma kuus, kes kirjutavad lemmikutele välja ka antidepressante.
Toy-puudli Ruu omanik Heti Gabor võttis koera poolteist aastat tagasi, kellel diagnoositi aasta tagasi inimese paanikahäirega võrreldav üksindusahastus. Ruu ei suutnud alguses olla üksinda kauem kui 30 sekundit. Gabori sõnul ei saanud alguses ta sulgeda vannitoaust või vahetada riideid magamistoas üksinda, ilma et Ruu hakkaks ust kraapima või hüsteerias haukuma.
Koertekursused ei ole Ruud aidanud – teda ei motiveeri maiustused, vaid teda juhib hirm olla eemal omanikust. ,,Kui sul on inimesena paanikahäire, siis maius ei rahusta sind maha,’’ ütles Gabor. Ruu on võtnud aasta aega järjest kaks korda päevas antidepressante ja Gabori sõnul jääb see lähiajal samaks.
Loomade käitumisspetsialisti Julie Naismith meetod on ainus, mis on seni aidanud Ruu üksinda olemist treenida. Omanik proovib pikendada koera paanikalävendit, lahkudes kümme korda päeva jooksul majast, kas kümneks sekundiks või kaheks minutiks. Gabor ütles, et aasta töövili on koera kümme minutit üksinda olemist.
Loomade käitumisspetsialist ja loomaarst Anu Poopuu ütles, et tema juurde jõuab kümme käitumishäiretega looma kuus, kuigi soovijaid on palju rohkem. Vastuvõtu järjekorrad on kuni kolm kuud. Poopuu sõnul ei ole käitumishäiretega loomad tema esmane tööülesanne kliinikus, seetõttu on ka ajad piiratud.
Poopuu sõnul ei ole paljud koeraomanikud nõus andma oma lemmikutele antidepressante, sest see on võõras teema. ,,Palju loogilisem on näiteks antibiootikume võtta, kui on ussid,’’ ütles Poopuu. ,,Kui aga looma ajukeemia on nihkes, siis omanikud kardavad antidepressante oma lemmikutele anda.’’
Loomaarst Valdeko Paaveli sõnul on peamised loomade ärevuse allikad nende omanikud ja kodune keskkond. ,,Inimesed tõlgendavad loomi valesti,’’ ütles Paavel. ,,Inimesed arvavad, et koer on nagu väike inimene, kes mõtleb nendega samamoodi.’’ Paaveli sõnul paljud omanikud ei arvesta, et koer võib eelistada distantsi paitamisele. Mõned tõud, näiteks Šoti terjer, verekoer ja tšau-tšau, ei ole avatud lähedusele, nagu ei ole seda ka kõik inimesed.
Koertekool Krati juhataja Emma Jäger ütles, et inimesed ei arvesta koera võtmisel koeratõu sobivust tulevasse kodusesse keskkonda, mis tekitab loomades stressi ja ärevust. Näiteks jahikoeratõug ei ole mõeldud elama linnamüras ja kitsas korteris. Samuti ei arvesta väikeste lastega pered, kui palju koeri mõjutab lapsekisa ja esmapilgul mänguline looma tagaajamine, mis võib lõppeda konfliktiga.
Inimesed ei oska koerte kehakeelt lugeda, kui looma ärevustase tõuseb. Jäger ütles, kui koer hakkab haukuma, jooksma millegi suunas või poeb peitu, siis viitab see ärevusele. Kogenud omanik näeb, kui koer pöörab pea ära, hakkab end kratsima või põrnitseb ühte kohta, siis see on esimene märk stressist. Jäger ütles, et sel juhul peab muutma olukorda ning suunata koer muule tegevusele.
Jäger ütles, et mõne koera käitumismustreid on võimalik ööpäevaga märkimisväärselt muuta, aga vahel läheb kaks kuud kuni aastaid, et koera ja omaniku igapäevaelu oleks mõlemale stressivaba.
Kommentaarid