Annelinnas ründas kolmeliikmeline vene keelt kõnelev noortekamp ootamatult viie- ja seitsmeaastast poissi nende kortermaja trepikoja ukse ees, mille tagajärjel sai vanem laps rusikalöögi kõhtu.
Kuu aega tagasi tõi lapsevanem Triin, kes ei soovi tundliku teema tõttu perekonnanime avaldada, oma lapsed koolist ja lasteaiast koju. Ta pani lapsed trepikoja ees maha ja jäi kümne meetri kauguselt autost vaatama, et poisid saaksid turvaliselt koduuksest sisse. Samal ajal kõndis poiste poole vene keelt kõnelev noortekamp vanuses 12–14. Triinu kirjelduse järgi, kui vanem poeg sai koolikotist koduvõtmed kätte, lõi kõige lühem kambaliige labakäega vastu poisi seljakotti.
Triin sai aru, et kambal olid halvad kavatsused ja sõitis viie sekundiga oma kortermaja ukse ette. Triinu versiooni järgi surus kõige lühem kambaliige selle ajaga oma lauba Triinu vanema poja lauba vastu ning seejärel lõi teda rusikaga kõhtu. Triin tõmbas ründaja oma poja küljest lahti ning kambaliikmed ütlesid talle vene keeles vastu, et tema lapsed ise alustasid. ,,Mu lapsed värisesid, viskusid põlvili ja hakkasid nutma,’’ ütles Triin.
Triin ei teinud politseile avaldust, sest tal puudusid asitõendid. Triin ei saanud poistekamba tuvastamiseks ka kaamerasalvestust, mida talle üle tee asuva Tartu Annelinna gümnaasiumi direktor oli lubanud.
Kümne aasta jooksul, mil Triin on Annelinnas elanud, oli see tal esimene kokkupuude noortekambaga. Triin ei luba oma vanemal pojal enam üksinda 400 meetrit koolist koju kõndida ega poistel üksinda maja ees või mänguväljakul mängida. Lisaks õpetab Triin koos oma elukaaslasega nüüd lastele kikkpoksi, et nad saaks vajadusel end kaitsta.
Triinu nooremal pojal tekkisid paar päeva peale juhtumit hingamisraskused ning ta läks temaga Tartu ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda, kus arst diagnoosis viieaastasele lapsel posttraumaatilise stressihäire. Triinu sõnul on ta pojaga kaks korda psühholoogi juures käinud. Seal peegeldavad nad oma tundeid ning teevad ka ärevust leevendavat muusikateraapiat.
Tartu laste tugikeskuse juhataja ja kliinilise psühholoogi Eha Berezjuki sõnul on selline traumeeriv kogemus väga soodne pinnas, kust võivad hirmud ja ärevus kujuneda vaimse tervise häireks. ,,Pealtnägijal on samasugune trauma kui konfliktis osalejal,’’ ütles Berezjuk.
Lõuna prefektuuri kommunikatsioonispetsialisti Kerly Virgi sõnul on Annelinnas vägivaldseid kampasid vähe. Lisaks politseile on neist veel teadlikud Tartu lastekaitse ja noorsootöötajad.
Tartu jaoskonna piirkonnapolitseiniku Veronika Kivilaidi sõnul on politsei peamine eesmärk muuta riskikäitumisega noorte suhtumist ning neid kuulata ja mõista. ,,Tihti vajab vägivallatsev või muul moel korda rikkuv laps ise abi, mitte karistamist,’’ ütles Kivilaid.
Kommentaarid