Hiljuti Pärnus toimunud kiusamisjuhtumite valguses tõusis esile, et küberkiusamine on noorte seas tunduvalt suurem probleem kui füüsiline vägivald.
Tartus töötav endine veebikonstaabli Maarja Punak toob Pärnu juhtumi puhul välja, et sotsiaalmeedias kiusamisest videote ja piltide jagamine rohkem kahju kui kasu, sest see põhjustab kannatanule lisatraumat ning ei lase eksinud lastel minevikust lahti lasta. „Ükskõik mis hetkel keegi neid guugeldab, tuleb välja, mille nad toime on pannud, ehk see karistus jätkub,“ ütles Punak. Tänaseks on ka Pärnus teisi lapsi kiusanud neiud langenud ise küberkiusamise alla.
Kui alaealistevahelisi vägivallajuhtumeid esineb aastas keskmiselt 20, siis tänavu on värske statistika järgi politsei küberkiusamise juhtumeid registreerinud juba 6650. Punaku sõnul leiab neid juhtumeid igast Eesti koolist ning kõige rohkem 11–14-aastaste noorte seast. „Ma ei välistaks ühtegi kooli ja küberkiusamisel ei ole ka piire, sest õpilased on isegi õpetajaid küberkiusanud,“ ütles Punak.
Lasteabisse on sellel aastal küberkiusamisega pöördutud 81 korda. Tartus töötava Lasteabi telefoniteenuste juhtivspetsialisti Kai Halliku sõnul on kiusajate seas rohkem tüdrukuid, sest poisid mängivad pigem arvutimänge. Tema hinnangul on internetis kiusamine levinud just seetõttu, et see saab toimuda varjatult. „Lastel on kogemus, et see ei tule välja,“ sõnas Hallik.
Küberkiusamist on Punaku kogemuse põhjal aina keerulisem avastada, sest lapsed liiguvad privaatsetesse sotsiaalmeediakanalitesse nagu, Snapchat ja TikTok, kus nende sisu näevad ainult sõbrad. „Noored ei vali enam selliseid keskkondi, kus nad on kõigile hinnatavad ja nähtavad, ning kui noored ise ei taju, et midagi on valesti või vajab sekkumist, siis asi lähebki üle käte,“ ütles Punak.
Levinuim küberkiusamise viis on Punaku sõnul klassikaaslastest ilma loata piltide tegemine ja nende internetti üles panemine koos halvustava tekstiga. Tihti tehakse mõnitavaid videoid ka TikToki ja Snapchati keskkonda. Viimase kaudu tuli avalikuks ka Pärnus toimunud kiusamine.
Internetis teiste mõnitamine käib üldjuhul käsikäes tavalise koolikiusamisega ning Halliku sõnul on see isegi hullem kui solvamine klassiruumis. „Küberkiusamise traumast on raskem üle saada, sest kunagi ei tea, kellel on see materjal ja kuidas võidakse seda ära kasutada,“ lausus Hallik.
Ta paneb südamele, et lapsevanemad õpetaksid oma lastele juba varakult, milline käitumine internetis on vale, ning looksid nendega usaldusliku sideme selleks, et lapsed julgeksid vanemaid kiusamisest teavitada. „Lapsed kardavad tihti vanemate reaktsiooni ja et nad hakkavad tegutsema ilma nende nõusolekuta,“ sõnas Hallik.
Kiusamist ennetav kooliprogramm Kiusamisvaba Kool ehk KiVa keskendub oma ennetustundides samuti küberkiusamisele. „See [ küberkiusamisele keskenduv koolitus]on üsna algtasemel, aga põhiline on teadlikkus, et ka küberkiusamine on kiusamine,“ ütles KiVa juhatuse liige Kristiina Treial.
Punaku sõnul on oluline, et ka võõrad inimesed annaksid küberkiusamist märgates sellest teada veebipolitseinikule, kes otsustab, mis on järgmine samm, ning võtab ühendust kõigi vajalike inimestega. Olgu selleks siis kas lapsevanemad, kool või kolleegid politsei- ja piirivalveametist.
Kommentaarid