Kuna siseministeerium prognoosib, et Eestisse saabuvate sõjapõgenike arv võib eeloleval talvel suureneda, seisab Tartu linn silmitsi probleemiga, kuidas pakkuda tulijatele piisavalt lasteaia- ja koolikohti ning ajutist eluaset. Selget plaani selleks aga pole.
Sotsiaalkindlustusameti kriisikommunikatsiooni spetsialist Liina-Jaanika Seisler märkis, et siseministeeriumi prognoos on loogiline, sest talvel ei ole inimestel võimalik Ukrainas elada: “Sellel põhjusel, et talvel ei ole seal sooja vett ja kütet.”
Seda, kui palju põgenikke talvel Eestisse oodata on, ei osanud politsei- ja piirivalveameti piirivalveosakonna juht Egert Belitšev öelda, sest see sõltub kõige enam sellest, kuidas ja kus käib sõda talvekuudel. “Omalt poolt peame igal juhul valmis olema selleks, et põgenikke tuleb Eestisse ka talvel, ilmselt eelkõige läbi Venemaa, sest sõjategevus käib valdavalt Ida- ja Lõuna-Ukrainas,” sõnas Belitšev.
Tartu linnapea Urmas Klaas rääkis, et Tartu linna esmane ülesanne on pakkuda lastele lasteaia- ja koolikoht, ning korraldada sotsiaaltoetused. Klaasi sõnul on linna koolidesse võimalik ära mahutada veel sada õpilast, kuid seejärel on olemasolevate koolikohtade piir käes.
Linnapea ütlemist mööda võib üheks lahenduseks olla see, kui õppetöö korraldatakse kahes vahetuses, kuid see pole Klaasi sõnul just kõige parem valik, ning see saab olla ainult ajutiseks lahenduseks.
Linnapea Urmas Klaasi sõnul tähendaks äkiline põgenikelaine linnale seda, et sotsiaaltoetuste, sealhulgas ka vältimatu sotsiaalabi taotlejate hulk suureneb. See tõstaks Klaasi sõnutsi oluliselt sotsiaalosakonna töömahtu.
Tartu linna haridusosakonna analüütiku Katrin Parve sõnutsi Tartu keelekümbluskoolidesse [Puškini kooli ja Annelinna gümnaasiumi] enam uue põgenikelaine korral uusi õpilasi ei mahu. Parve ütles, et otsuseid, kuidas uued sõjapõgenikud koolidesse ära mahutada, tema teha ei saa, sest need peavad vastu võtma poliitikud. Samas nentis Parve, et nii kaugele ette pole haridusosakond veel mõelnud.
Parve rääkis, et uus põgenikelaine tähendaks Tartu õpetajatele ka töökoormuse äkilist suurenemist: “Meil oleks vaja uusi õpetajaid.” Parve ütles, et üks võimalus, kuidas õppekohtade probleemi lahendada, võiks olla sõjapõgenikele eraldi õppeasutuse loomine.
Kui sõjapõgenikud Eestisse jõuavad, pakub sotsiaalkindlustusamet neile esmalt majutusasutustes ajutist elamispinda. Liina-Jaanika Seisleri sõnul on elavad põgenikud ajutisel pinnal keskmiselt poolteist kuud.
Iseseisva elamispinna leidmine on Tartu abilinnapea Mihkel Leesi sõnul aga keeruline, sest linna üüriturg on ahtake. “Ühel hetkel võivad sõjapõgenikud liikuda omavalitsustesse, kus on ruumi rohkem,” rääkis Lees. Abilinnapea sõnul saab linn suure hulga sõjapõgenikke majutada näiteks linna spordihallidesse.
Leesi andmetel elab Tartus umbes kaks tuhat sõjapõgenikku, neist ligikaudu viissada õpib linna koolides, ning umbes kakssada käib lasteaias.
Kommentaarid