Kuna märtsi hakul Ukraina sõja küüsist päästetud loomad pidid Eestisse saabununa veetma kolm kuud karantiinis, leiavad koerte uued omanikud, et nii pikk isolatsioon tekitas loomadele vaid asjatut lisastressi.
MTÜ Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering rääkis, et tema arvates polnud kolmekuuline karantiin vajalik, sest kõik 14 koera vaktsineeriti kohe pärast Eestisse jõudmist. Meringi sõnutsi võis pikalt karantiinis olemine niigi traumeeritud loomade stressi vaid süvendada. Tema sõnul polnud põllumajandus- ja toiduamet (PTA) nõus Nähtamatutele Loomadele vastu tulema ja karantiini kestust lühendama.
PTA loomatervise- ja heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul ei olnud amet nõus karantiini kestust lühendama seetõttu, et loomade isoleerimisel on oma eesmärk: “Kui me räägime otsesest või vahendatud ohust nii loomade kui inimeste tervisele, siis kompromisse me teha ei saa.” Kalda märkis, et kuigi Nähtamatud Loomad vaktsineeris loomad Eestis ära, ei tähenda see, et marutaudioht oleks välistatud. “Tegelikult oli neile teada, et varjupaigaloomade sellisel viisil Eestisse toomine ei ole lubatud.”
Ukraina sõjast päästetud varjupaigaloomadest üks leidis tee ka Meringi juurde. Kolm kuud Lõuna-Eestis karantiinimajas veetnud Lola-nimeline kutsikas vajanuks Meringi ütlemist mööda isolatsiooni asemel hoopis sotsialiseerumist, mistõttu on Lola nüüd kartlikum. “Kõik on uus ja hirmus. Kui ta (Lola – autor) oleks saanud kolm kuud vaba olla, läinuks harjumine kiiremini,” ütles Mering.
Tartus elava Brigitta Nõmmiku sõnul oli tema tulevasel koeral Eestisse jõudes väga raske haigus, mille põhjusteni hiljem ei jõutudki. Pärast Eestisse saabumist pandi Blacky elama karantiinimajja, kust ta järgmisel päeval kolmeks nädalaks haiglasse viidi. Pärast seda viidi Blacky kaheks kuuks hoiukodusse. “Hoiukodus ei olnud teisi loomi. Karantiinimajas olid teised koerad veel, aga nad ei tohtinud seal kokku puutuda,” rääkis Nõmmik.
Küsimusele, kuidas võis karantiin Blackyle mõjuda, vastas Nõmmik, et kuna Blacky on noor koer, vajanuks ta rohkem loomade ja inimestega sotsialiseerumist. “Ta ei oska kuidagi endaga toime tulla, läheb endast välja ja kardab. Koerad tahavad ikka uudistada ja ringi käia, mitte ühes ruumis kinni olla,” ütles Nõmmik.
Olev Kalda sõnul ei ole karantiin lihtne ei selle korraldajatele ega ka loomadele. “Nende meetmete eesmärk on vältida seda, et inimesed ja loomad ei nakatuks marutaudi. Tegemist on ühe surmavama nakkushaigusega: maailmas sureb iga kümne minuti sees sisuliselt üks inimene,” sõnas Kalda ja lisas, et stressi tekitab loomadele juba üksnes võõras keskkond.
Kalda rääkis, et karantiini tingimused peavad olema sellised, et loom ei puutuks kokku teiste loomade ja võõraste inimestega. Tema sõnul on paratamatu, et loomad ei saa karantiini ajal vabalt maastikul ja linnaruumis liikuda. “Kindlasti ei ole mõeldav ka see, et loom on kolm kuud kitsas transpordipuuris.”
Küsimusele, mida võiks selliste juhtumite puhul tulevikus paremini teha, vastas Kalda, et suhtlus PTA ja loomakaitsjate vahel võiks alati parem olla. “Oluline on aru saada, miks sellised nõuded on. Me seisame loomade heaolu eest ja ei taha kuidagi loomadele kahju teha.”
Kommentaarid