Mõned aastad tagasi Tartu Ülikooli õppima asunud Vene tudengid tahaksid pärast elamislubade kehtivusaja lõppemist Eestis edasi elada, kuid ebamäärane tulevik paneb nad keerulisse olukorda.
Kui Venemaalt Udmurtiast pärit Alina Abramova kolm aastat tagasi Tartu Ülikooli Narva Kolledžisse noorsootööd õppima tuli, taotles ta Eestis õppimiseks kolme-aastase elamisloa, mida riik veel aasta võrra pikendas. Kui elamisluba aegub, peab Abramova riigist lahkuma, kuid Venemaale tagasi ta enda sõnul minna ei julge ega taha, sest on siin avalikult Ukraina sõjapõgenikke toetanud.
Abramova sõnul ei ole tal selget plaani, mida ta tuleval aastal õpingute lõppedes teeb. “Minu ainukene plaan Eestis on see, et kõigepealt lõpetan ja selle [järgmise] aasta jooksul püüan äkki poliitilist varjupaika taotleda,” sõnas Abramova.
Venemaa kodakondsusest loobumine on Abramova ütlemist mööda aga väga keeruline ja võib kesta mitu aastat. Lisaks peaks Abramova Vene kodakondsusest loobumiseks Venemaale sõitma, kuid Abramova sõnul võib see talle tähendada vangi sattumist.
Küsimusele, kas ta soovib Tartu Ülikoolilt suuremat tuge, vastas Abramova, et praegu puudub toetus sootuks. “Selline toetuse puudus on justkui meisse halvemini suhtumine, aga me [teised Vene tudengid] mõistame, miks seda toetust ei ole,” rääkis Abramova ja lisas, et tema arvates ei olegi Vene tudengitel õigust tuge paluda, sest ukrainlastel läheb palju halvemini.
Kaks aastat tagasi Tartu Ülikooli doktorantuuri soome-ugri keeli õppima asunud Polina Oskolskaja rääkis, et tema elamisluba kehtib veel kaks aastat. Peterburist pärit Oskolskaja sõnul on kaks aastat küll pikk aeg, kuid olukord on tema jaoks siiski ebakindel, sest ta ei tea, mis maailmas juhtuda võib. “Psühholoogiliselt on olukord väga pingeline. Praegu on minuga kõik korras, aga kes teab, mis edasi juhtub,” sõnas Oskolskaja.
“Mina tahaksin Eestis edasi elada. Kui ma tahaksin pikaajalist elamisluba, siis ma peaksin olema Eestis elanud viis aastat,” ütles Oskolskaja ning lisas, et ainukene võimalus Eestis edasi elada oleks see, kui ta taotleb töötamiseks mõeldud elamisluba. Praegu aga riik neile Vene kodanikele, kel on õppimiseks mõeldud tähtajaline elamisluba, töötamiseks mõeldud elamislube ei väljasta.
Sarnaselt Abramovale ütles ka Oskolskaja, et Vene kodakondsusest loobumine võib väga kaua aega võtta. Venemaale kodakondsusest loobumist taotlema minna Oskolskaja enda sõnul aga ei julge. “Ma kardan, et mind ei lasta enam välja.”
Tartu Ülikooli rahvusvahelise koostöö juht Kristi Kerge ütles, et ülikool pakub individuaalset õppenõustamist neile Vene üliõpilastele, kelle elamisluba lõpeb enne õpingute lõpetamist. Kerge rääkis, et Tartu Ülikoolil on kahju, et Venemaa agressioonist tulenevad sanktsioonid Vene üliõpilasi mõjutavad, kuid tema sõnul on üliõpilasi informeeritud, kust saada psühholoogilist ja õppekorralduslikku abi.
Kerge andmetel õpib Tartu Ülikoolis 325 Vene kodakondsusega üliõpilast, neist 106 õpib Narva Kolledžis.
Kommentaarid