Kuigi sihtasutus Tartu 2024 lõpetas veebruari lõpus projekti reklaamimise Venemaal Vene agressiooni tõttu Ukrainas, kavatseb meeskond kultuuripealinna reklaamida vene keeles kõigis Balti riikides.
SA Tartu 2024 kommunikatsioonispetsialisti Kaidi-Lisa Kivisalu sõnul plaanib meeskond projekti Balti riikides reklaamida nii kohalikus keeles kui ka vene keeles, sest kõigis kolmes riigis on arvestatavad venekeelsed kogukonnad. BBC Läti korrespondent Oksana Antonenko kirjutas augusti lõpus, et uuringute järgi toetab Läti venekeelsest elanikkonnast Ukraina sõjas Venemaad umbes 60 protsenti ehk ligi 280 tuhat inimest.
Kivisalu sõnul usub kultuuripealinna meeskond, et kõneldav keel ei määra inimese maailmavaadet. Kivisalu lisas, et tiim mõistab sõja Ukrainas hukka ning ootab sündmustele demokraatlikke väärtusi austavaid inimesi.
Eestis hakatakse Kivisalu sõnul kultuuripealinna vene keeles reklaamima tuleval aastal. Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm ütles, et venekeelne teavitustöö on Eesti venekeelsele inimesele märk, et ka tema on avalikku ruumi oodatud. „On oluline, et inimesed ei kapselduks,“ lisas ta.
SA Tartu 2024 esindaja Kivisalu ütles, et meeskonnale on oluline kaasata ka Tartu venekeelset kogukonda.
Statistikaameti andmetel elab Tartu linnas umbes 16 tuhat vene emakeelega inimest, kellest umbes neli tuhat oskavad vaid vene keelt.
Lapsest peale Tartus elanud pianist ja laulja Natalja Trošina ütles, et vene emakeelega inimesed on Tartus ammu integreerunud. „Venekeelne Tartu inimene ei lähe üritusele, sest ei valda eesti keelt – no see on nali,“ sõnas Trošina.
Tartu linnavalitsuse rahvastikutoimingute osakonna juhataja Kristina Aabramsi sõnul on aprilli algusest kuni eelmise nädala lõpuni registreerinud enda elukoha Tartu linna 1690 elanikku Ukrainast, kuid kuna põgenikud liiguvad nii Eesti-siseselt kui ka tagasi kodumaale, on tegelikke elanikke tõenäoliselt vähem.
MTÜ Ukraina Maja esindaja Olena Solohub ütles, et suurem osa alates sõja algusest Tartusse saabunud ukrainlastest, kellega tema kokku on puutunud, õpib eesti keelt. „Ma arvan, et peaksime austama selle riigi keelt, kus me elame,“ lisas ta.
Tartu linnavalitsuse kultuurivaldkonna juht Kristiina Avik ütles, et kultuuripealinna projektil on vabad käed teha, mida projekti tiim oluliseks peab. „Linna jaoks on oluline kogukondade tegevuse toetamine ja lõimumine,“ sõnas Avik.
Kommentaarid