Eesti endise tippsportlane ja praegu fitnessitreenerina töötav Argo Ader näeb treenerite mitte kontrollitavuses probleemi. “Kõige suurem probleem on see, et Eesti olümpiakomitee (EOK) ei kontrolli treenereid, kes reklaamivad ennast personaaltreenerina, kas neil on tunnistus või mitte,” rääkis Ader.
Kvalifikatsioonita treeneri juhendamine võib põhjustada tõsiseid tervisehädasid.
“Kulturismi Eesti meistrivõistlustel valmistas nii-öelda libatreener võistlusteks ette naisterahvast. Treeneril aga vajalikud teadmised ja oskused puudusid ning lõpptulemusena sattus klient EMO-sse, sest tal ütlesid osad organid üles,” ütles Ader.
Ader lisas, et paljudel treeneritel puudub motivatsioon treenerikutset teha, sest see ei muudaks nende jaoks midagi. Nemad saavad ka ilma kutsekvalifikatsioonita oma tööd tavapärasel viisil jätkata.
Eesti treenerite liidu juhatuse liikme Madis Iganõmmi sõnul ei kontrollita treenereid, sest selleks pole raha, kuigi seda tuleks siiski teha. “Klubid on huvitatud kasumi teenimisest. Kui treeneritöö oleks vabatahtlik, siis sellist probleemi ei tekiks: keegi ei lähe lihtsalt niisama oma aega kulutama,” ütles Iganõmm.
Tartu linna huvitegevuse ja -hariduse valdkonna juhi Mari-Ann Saluste sõnul motiveerib Tartu linn treenereid endale kutset tegema rahaliste toetustega: mida kõrgem on treeneri kutsetase, seda suuremat toetust linn spordiklubile maksab. Tartu linn maksab toetust makstakse alates neljandast kutsetasemest. Kõige madalam kutsetase on kolmas ehk abitreener ning kõrgeim tase on kaheksas ehk eliittreener.
Nii Aderi kui ka Iganõmme sõnul peaks treenereid kontrollima, aga siin tekib probleem. Nimelt on spordialasid, millel ei ole võimalik Eestis kutsetunnistust saada ja seetõttu ei saaks ka kutsetunnistust nõuda. Üks neist on padel. Padel Tartu treeneri Birgit Pildi sõnul saadaksid nad enda treenerid koolitusele kutsetunnistust omandama, kui Eestis selline võimalus oleks. Praegu saavad padelitreenerid teha kutsetunnistust vaid välismaal.
Mida peab treeneri kutsekvalifikatsiooni jaoks tegema? EOK kodulehel on kirjas, et kolmanda ehk kõige madalama treenerikutse jaoks peab inimene läbima EOK poolt heaks kiidetud üldainete, esmaabi ja erialakoolituse. Koolitusele järgneb teooriaeksam, mille läbimiseks on vaja õigesti vastata 80 protsenti küsimustest. Peale teoreetilise osa läbimist tuleb praktiline koolitus ning seejärel saab inimene endale taotleda treenerikutset. Treenerikutse kehtib neli aastat ning selle uuendamiseks peab nelja aasta jooksul läbima 60 ainepunkti, mis ajaliselt on 1560 tundi tööd. Kui ainepunkte nelja aasta jooksul ei kokku ei saada, siis treeneri kutsekvalifikatsioon aegub.
Kommentaarid