Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi on omavalitsuse otsustada, kas lemmikloomad peavad olema registreeritud. Tartu linnas on koerte kiibistamine olnud kohustuslik alates 2006. aastast, kasside kiibistamine aga alates 2019. aastast.
Tartu koduta loomade varjupaiga tegevjuhi Annika Möldri sõnul on aasta jooksul varjupaika sattunud tuhandest kassist kiibistatud vaid iga kümnes. Omaniku leidmine on aga Möldri sõnutsi sellisel juhul palju ajakulukam. “Kui kõik lemmikud oleksid kiibistatud, väheneks meie töökoormus oluliselt,” märkis ta.
Lisaks töökoormusele tõusevad ka kulud, mida katab kohalik omavalitsus. Tartu linnapuhastuse peaspetsialisti Madis Tammeoru sõnul olid möödunud aastal varjupaiga kulud suurusjärgus 600 tuhat eurot. “Püüdleme ideaali poole, kus kõik lemmikud on kiibistatud ning nende varjupaigas pidamise kulusid ei ole,” selgitas Tammeorg olukorda, kus neljajalgne sõber jõuaks kohe omaniku juurde tagasi.
Tammeoru sõnul on probleemi üheks põhjuseks kehtiv kohalike omavalitsuste korralduse seadus, mis ei võimalda omavalitsusel hooletuid loomapidajaid trahvida. “Karistada saab vaid siis, kui loom põhjustab kellelegi kahju,” märkis Tammeorg. Sellisel juhul on rahatrahv maksimaalselt 200 trahviühikut ehk hetkel kehtiva seaduse järgi kuni 800 eurot.
Tartu Kassikaitse juhataja Merle Aruoja arvates tuleks lemmikute registreerimisest rohkem rääkida, sest loomasõbrad ei pruugi olla kohustusest teadlikud. “Registreeritud kassid, kes meie juurde jõuavad, on tavaliselt meie enda poolt kiibistatud,” tõi Aruoja näite sellest, kuidas hetkel on kõige eeskujulikumad registreerijad varjupaigad ise.
Aruoja arvates ei tohiks registreerimisel küsitav tasu olla inimeste jaoks takistus. “Lemmiku kiibistamine ja registrisse kandmine maksab praegu loomakliinikutes umbes 30 eurot,” selgitas ta olukorda, kus uuel loomaomanikul peaks jaguma raha ka nõuetekohaseks registrisse kandmiseks.
Mullu detsembris alustas regionaal- ja põllumajandusministeerium tööd veterinaarseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsusega, millega tahetakse kiibistamise ja registreerimise korda ühtlustada. Muudetud seadus hakkab kehtima kõige varem 2026. aastast, kui lemmiku kiibistamine muutuks kohustuslikuks terves riigis. Kiibistamise järelevalvega seotud küsimused selguvad eelnõu kooskõlastamisel, mis algab järgmise aasta jaanuaris.
Kommentaarid