Möödunud nädalal kirjutas Euronews, et tööd alustasid esimesed digiteenuste määruse (Digital Services Act ehk DSA) tarvis loodud kohtuvälised vaidluste lahendajad. Nende eesmärk on olla kiirem ja tõhusam alternatiiv kohtusüsteemile. Oktoobri seisuga on saanud tegevusloa Saksamaal, Maltal, Ungaris ja Iirimaal tegutsevad asutused.
Tänavu veebruaris jõustunud määruse eesmärk on anda inimestele paremad võimalused tehnoloogiahiidudega vaidlemiseks. Kui inimese konto või postitus mõnelt platvormilt arusaamatul põhjusel kustutatakse, on selle vaidlustamiseks kolm varianti. Esimene võimalus on võtta ühendust platvormi enda klienditoega ning loota, et probleem lahendatakse. Teise võimalusena saab digiteenuste määruse kohaselt ühendust võtta mõne vaidluste kohtuvälise lahendamise asutusega. Kui ka nemad jäävad lahendamisega hätta, on võimalus nõuda enda õigusi läbi kohtusüsteemi.
Eestis ei ole aga veel ükski asutus kohtuvälise lahendaja luba taotlenud. DSA kohalik koordinaator tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) ei näe selles probleemi, sest kaebusi esitatakse kesiselt. TTJA infoühiskonna eksperdi Grete Leesmanni sõnul on viimase nelja kuu jooksul nende poole pöördutud 35 probleemiga. “Pöördumiste arv on praegu kasvutrendis, sest inimeste teadlikkus on vahepeal tõusnud,” lisas Leesmann.
TTJA-l puuduvad aga õigused nõuda platvormidelt, et põhjuseta eemaldatud sisu vabaneks ebaõiglase keelu alt. Sisuliselt saavad nad vaid öelda, kas platvormi enda kasutajatugi on tehtud piisavalt kättesaadavaks. Seetõttu on nendeni jõudnud 35 vihjest saanud päriselt platvormile edastatud kaebused vaid kolmel korral. “Kohtuvälised lahendajad saavad teha otsuse, kas mingit sisu või kontot oleks võinud mitte kustutada. Meie koordinaatorina ei saa sellist otsust teha,” selgitas Leesmann.
Leesmanni sõnul oleks küll kohalik lahendaja kasutajatele mugav, kuid eestlaste vaidlusi saavad klaarida ka välisriikide kohtuvälised asutused. “Regulatsioon on üpris uus ning kindlasti tuleb neid asutusi lähiajal juurde, võibolla ka Eestisse,” ütles Leesmann.
Eesti Tuleviku-uuringute instituudi tegevjuhi Johanna Vallistu arvates on sellised võimalused – digivaidlusi kiirelt ja selgelt lahendada – hädavajalikud. “Võib juhtuda, et inimene kaotab mingi algoritmi vea tõttu sissetuleku ning tal endal pole mingit võimalust platvormiga ühendust saada,” selgitas Vallistu.
Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi meediapädevuse nooremteaduri Maia Klaasseni arvates ei ole kohtuvälised lahendused pikas plaanis siiski parim praktika. “Lahendused on kindlasti kiiremad, kuid samas ei loo need pretsedenti, millele järgmine kord toetuda. Ei teki õigusselgust,” lisas Klaassen.
Kommentaarid