Venemaa elektrivõrgust lahtiühendamine toob kaasa edaspidi suuri kulutusi seoses vajaliku sageduse hoidmisega. Elering rõhutab, et Baltikumi riigid püüavad leida üksteisega kulude katmiseks sarnast metoodikat ja vältida tarbijate-tootjate erinevat kohtlemist. Siiski on, erinevalt Lätist ja Leedust, Eestil plaanis tarbijatele lisatasu varem kehtestada. Kui algselt oli jutt lisamaksust juba veebruaris, siis nüüd on lükatud see edasi. Sageduse hoidmise kulud kaetakse esimese juulini 2025 Eleringi ülekoormustasudest.
Kui Eesti kehtestab võrgutasu tarbijatele teistest riikidest varem, on sellel meie konkurentsivõimele negatiivsed tagajärjed. “See hind, mis elektritootjatele kohalduks, vähendaks tootjate konkurentsivõimet, sest Eestis toodetud elektrimüük läheks kallimaks. See vähendab tootjate kasumlikkust,” seletas Alexela energiakaubanduse portfellijuht Kalvi Nõu. Nõu tõi välja, et eriti valusa löögi saaksid siit taastuvenergia tootjad, kes on riigiga kokku leppinud, millise hinnaga nad elektrit toodavad ja müüvad. Kui neile lisatakse sageduse hoidmise tasu, peavad nad maksma lisakulu oma kasumist, mida esialgsetes arvutustes polnud võimalik ette näha.
Tööandjate keskliidu juht Hando Sutter arvab samuti, et kui meie põhiturgude elektrihind on regioonis kallim kui konkurentidel, vähendab see meie konkurentsivõimet. “Naljakas on tegelikult see, et praegu ei ole veel selge, kui suur see tasu olema peaks,” ütles Sutter. Ta seletas, et tegelikult on see kulu arvestuslik ning praeguseni pole veel läbi viidud vajalikke toiminguid, mis maksumuse suuruse paika paneksid. “Võiks aru saada, mis see kulu tegelikult on, pingutada, et see oleks võimalikult väike ja alles siis võiks selle summa suurust avalikkusega jagada, mitte ennustada.” Sutter rõhutas, et Balti riikides, kus kõik konkureerivad, ei ole võimalik, et Eesti tasu üksinda kehtestab.
Enefiti energiakaubanduse juht Armen Kasparov leiab, et tariifi ehk lisatasu rakendamise edasilükkamine on igati mõistlik otsus. “Peab jälgima, et tariif ei viiks meid ümberkaudsete riikidega võrreldes palju kehvemasse olukorda,“ ütles Kasparov. Praegu on Eestis võrgutasu neli senti megavatt-tunni kohta. Võrdluseks tõi Enefiti pressiesindaja Mattias Kaiv Soome, kus tariif on praegu 1,33 €/MwH ja Rootsi, kus on tasu 1,6 €/MwH kohta.
Kommentaarid