Euroopa keskkonnaagentuuri uuringus toodi välja, et vaid 37 protsenti Euroopa pinnaveest on heas ökoloogilises ning 29 protsenti heas keemilises seisus. Ökoloogiline seisund hõlmab endas vee-elustiku seisundit, seda mõjutavaid muid näitajaid ning nende häiritust inimtegevuse tõttu. Keemilise seisundi all mõeldakse ohtlike ainete sisaldust vees. Eestis on heas seisus veidi üle poole kõikidest pinnaveekogudest, 60 protsenti neist on vooluveekogud, mille hulka kuuluvad lisaks ojadele, kraavidele ja kanalitele ka jõed.
Keskkonnaministeeriumi LIFE IP CleanEST projektijuhi Mari Sepa sõnul on jõgede reostuse taga olev suurim tegur põllumajandus. “Ei ole lihtsat lahendust, sest põllumajandust ei saa lihtsalt ära lõpetada, me kõik tahame süüa ja tahaks süüa seda, mis siin samas on kasvatatud,” nentis Sepp.
Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli juhataja professor Kalle Olli nõustus, et põllumajandusel on suur roll Euroopa jõgede reostatuses. Jõed omakorda mõjutavad Läänemerd toitainetega, näiteks lämmastiku ja fosforiga, mis jõuavad vette just põllumajandusest. Kesk-Euroopa jõgedest on Eestile selline mõju Saksamaa ja Poola suurtel jõgedel, mis suubuvad Läänemerre.
Professor Olli sõnul on probleeme ka näiteks paisude, tammide ja hüdroelektrijaamade loodud tõketega. “Inimene on kord selline, et meile meeldib veega mängida ja paise teha,” tõdes Olli. Nende tõttu ei saa kalad vabalt liikuda, ega ka Läänemerre kudema.
Naaberriikide mõju Eestile on veelgi otsesem, sest riigipiirid jõgesid ei peata. Näiteks Lätiga, kus heas seisus on vaid ligi 31 protsenti pinnaveekogudest, on meil riigipiiri jagavaid veekogusid 18. Keskkonnaagentuuri keskkonnakasutuse osakonna juhtivspetsialist Timo Torp selgitas, et kõik nende veekogude seis on otseselt seotud Lätiga. Torp tõi näiteks Vaidva jõe (täpsemalt Vaidva_1 kogum), kus Lätis oleva hüdroelektrijaama paisu tõttu on ka Eestis seisundihinnang halb. Paisud mõjutavad otseselt vee-elustikku, sest on ületamatu takistus. Ka Narva jõel (täpsemalt Narva_3 kogumil) on üks täielikult kuivanud jõesäng, sest vesi juhitakse ümber Narva hüdroelektrijaama töötamise tõttu. “Narva hüdroelektrijaam asub Venemaa territooriumil ja seetõttu ei ole võimalik meil selle seisundi parandamise osas palju kaasa rääkida,” nentis Torp.
Eestis tegeletakse jõgede veekvaliteedi parandamisega jõudsalt. Teha on veel palju tööd ning kahjuks on mõned reostused nii ulatuslikud, et nende korda tegemiseks läheks vaja mitut Eesti riigieelarve suurust summat, nentis Sepp. Kui aga veekogude seisundid ka edaspidi halvenevad, võivad tulevikus teiste Euroopa riikide jõed avaldada Eestile praegusest veelgi suuremat negatiivset mõju.
Kommentaarid