Põuad, üleujutused ja metsatulekahjud kogu Euroopas sagenevad. Samas näitab ELi kulutuste ja kohapealsete meetmete aruanne, et mitu riiki ei pea järjest halveneva olukorraga sammu, kirjutas rahvusvaheline väljaanne Euronews 23. oktoobril.
Riigikogu keskkonnakomisjoni liikme Tiit Marani sõnul on raportis esile toodud probleemide juur veel töös oleva kliimakindla majanduse seaduses. Maran ütles, et tema põhiline etteheide seadusele on see, et looduse säilitamisele pööratakse liiga vähe tähelepanu ning põhiline rõhk on tööstusel ja energeetikal. “Ma olen öelnud, et tore, me räägime tööstusest, aga kus on inimene ja kohalik kogukond?,” küsis Maran. “Inimene on jäänud liiga tagaplaanile – see ei ole õige ja see võib meile väga rangelt kätte maksta.”
Aruandes oli eraldi esile toodud näide Eesti kohta, kus istutati tormide tõttu hävinenud kuusemetsa asemele uuesti kuused, hoolimata sellest, et kuusk on “tuntud vähese vastupidavuse poolest tugevale tuulele". Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) meediasuhete juht Priit Luts ütles, et ei ole teada, millist juhtumit kontrollikoda silmas pidas.
Luts väljendas kindlust, et kuused istutati tagasi tuginedes ekspertide teadmistele. ”Kui tormi laastatud metsatukk uuendati kuusetaimedega, siis järelikult soosis seda kasvukohatüüp,” ütles Luts. Viimasel aastal istutas RMK metsade uuendamisel umbes kümme miljonit kuuske ja sama palju mände.
Marani sõnul on liiga palju tähelepanu koondunud kliimamuutuste pidurdamisele. “Me oleme kogu aeg rääkinud (süsiniku - toim) heite vähendamise eesmärgi täitmisest, kuid suured muutused paratamatult tulevad ja me peame sellega tegelema,” ütles Maran.
Tartu Ülikooli kliimateaduste professori Piia Posti sõnul on samuti kliimasoojenemisest tulenevate ilmamuutustega kohanemine varju jäänud. Ta ütles, et kliimaseaduses on kohanemise punkt sisse kirjutatud ainult sõnaliselt, kuid reaalseid tegevusi selleks seadus ei määra. “See on selline sõnasalat,” lausus Post. Tema sõnul peaks riigijuhtidel olema teadusel põhinev arusaam sellest, mida oleks mõistlik teha. “Praegu hoitakse aga selle pealt kokku ehk ei tehta mitte midagi,” ütles Post.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitikavaldkonna juhi Helena Brauni sõnul tõsisemaid tagajärgi raportis väljatoodul Eestile ei ole. “Euroopa kontrollikoja raportid on soovituslikud ja seega trahve või muid sanktsioone raportitega Euroopa komisjonile kaasneda ei saa,” ütles Braun.
Kommentaarid