Euronews avaldas 21. oktoobril Euroopa Liidu statistikaameti andmetel põhineva uuringu, mille kohaselt pole pea 15 protsenti 16–29-aastastest üle kogu Euroopa suutnud viimase aasta jooksul üüri maksta. Eestis pole üürikulusid suutnud katta pea neli protsenti ehk üle 5000 noore. Raskustes olevate noorte osakaal jääb siiski alla Euroopa Liidu keskmise (pea kümme protsenti), enim on üürikuludega hädas olevaid noori Prantsusmaal ja Kreekas, üle 20 protsendi.
Kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liikme Igor Habali hinnangul on mujal Euroopas võrreldes Eestiga väiksemad üüripinnad, omanikke on vähem ja üürnikke rohkem, eluasemekulud on tõenäoliselt suuremad. Kuna Lõuna-Euroopa riikides, näiteks Hispaanias ja Prantsusmaal, elab rohkem inimesi, on Habali sõnul üüriturul tihedam konkurents. Eestis on Habali hinnangul aga üürnikke vähem, seega on konkurents ühe üüripinna peale väiksem.
Habali arvates võib Eesti noorte parema toimetuleku põhjuseks pidada ka seda, et Eesti peredel on keskmiselt vähem finantskohustusi, näiteks pangalaene, kui mujal Euroopas. „Võib-olla Eesti inimene suudab kuskilt kokku kraapida selle raha või tal ei ole pangalaenu peal, mille tõttu on tal võimalik oma võsukest toetada. See on jälle üks hüpotees,” sõnas Habal.
Kinnisvarabüroo 1Partner Kinnisvara kutselise hindaja Tim Kortsu hinnangul võtavad Eesti noored sageli üürikorteri mitme peale ja maksavad selle tõttu vähem. Samuti pakuvad tema sõnul paljud üürileandjad noorele odavama hinnaga ühte tuba korterist, ka üürileandja lõikab tubade peale kokku rohkem kasu. Kortsu arvates on raskustes noorte osakaal pigem väike. Ta seostas seda sellega, et noored oskavad oma rahaasju üsna hästi korraldada ja väikse eelarve puhul rahulduvad ühiselamutega.
Ka Habal mainis, et üürihindade puhul tuleb arvestada Euroopa kõrgemate õppemaksude ja ühiselamu kohtade saadavusega.
Tartu tervishoiu kõrgkooli tudeng Aliis Visnapuu on elanud ühetoalistes korterites: tuttava abil saadud 21-ruutmeetrise korteri üür oli kuus 220 eurot ja 27-ruutmeetrise korteri üür 400 eurot. Täiskohaga tööl käies oli tal võimalik ise üüri ja kommunaalide eest maksta, kooli kõrvalt on teda eluasemekuludega toetanud vanemad ja üüri maksab ta elukaaslasega kahasse. Visnapuul oli üürikorterit raske leida, sest talle näis, et isegi 16-ruutmeetrised üürikorterid maksid ilma lisatasudeta 400 eurot kuus. Visnapuu sõnul on tal elamist endale keeruline lubada, kuna ta ei saa tudengina tööl käia.
Tallinna Ülikooli tudeng Getter Kõiv on elanud nii Tartu kui ka Tallinna üürikorterites. Tartus elas ta nii üksi kui kahekesi kahetoalistes puitmaja korterites, mille üürihind oli 300–400 eurot, lisaks veel küttekulud ja kommunaalid. Tallinnas maksab Kõiv kuus 375 eurot üüri ja lisaks puude eest. Kui vaheaastal maksis Kõiv üüri oma palgast, siis kooli kõrvalt tasuvad üürikulu vanemad. Vanemate toetuse ja lihtsate elutingimustega leppimise tõttu pole Kõivu sõnul üüri maksmine raske olnud: „Ma võin kuskil keldris ka elada, peaasi, et ma saaks kuskil elada ja ei peaks samal ajal tööl käima,” lisas Kõiv.
Kinnisvaraportaali KV.ee hinnastatistika andmetel on tänavu Tallinna üürikorteri keskmine ruutmeetrihind 13,9 eurot. Seega maksab pealinnas näiteks ühetoaline 30-ruutmeetrine üürikorter kuus keskmiselt 417 eurot ja suurem, 45-ruutmeetrine korter 625,5 eurot. Tartus on üheksa kuu keskmine ruutmeetrihind 11,8 eurot. 30-ruutmeetrise ja 45-ruutmeetrise korteri keskmine üürihind on Tartus seega vastavalt 354 ja 531 eurot.
Kommentaarid