Sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja seadus näeb 2006. aastast ette, et kaks nädalat järjest veoautoga sõites tuleb teha 45-tunnine paus. Seda aega ei tohi aga veeta sõiduki kabiinis. Need tunnid tuleb veeta majutuskohas, kus on sobivad magamis- ja hügieenivõimalused. Politsei korraldab haaranguid parklates, et nõude täitmist kontrollida. Trahvid rikkumiste eest on üle 2000 euro.
Transpordifirma Laoveli OÜ veokijuht Valdek Sõmer ütles, et tema veedaks igal juhul puhkeaja pigem autos kui majutusasutuses. Põhjusena toob ta välja, et auto tuleb jätta järelevalveta, sest majutusasutus asub reeglina veokitele sobivast parklast kilomeetreid eemal. “Kes valvab mu autot?” kurtis Sõmer, “Kuidas ma saan puhata, kui mu aju töötab pidevalt selle kallal, mis võib juhtuda?”
Sõmer on mitmeid kordi pidanud ka politseile aru andma, kus ta oli 45-tunnise pausi ajal. “Kui politsei küsib, kus sa olid, ei tohi sa kindlasti öelda, et autos,” rääkis Sõmer. Ta lisas, et kui juhil pole tõendeid, et ta pausi ajal kabiinis ei viibinud, saab ta kindlasti trahvi. Sõmer tõdes, et kuigi teoorias on seadus hea, on seda praktikas rakendada väga raske kui mitte võimatu.
Transpordifirma Kauritel juht Marko Novik leidis samuti, et seaduse idee on hea, kuid teostus äärmiselt keeruline. Ta rääkis, et iga inimene ei taha majutusasutusse minnagi ning sundimine on vale.
Kontroll, mis seadusega kaasneb, on Noviku sõnul kõige hullem Rootsis. Novik rääkis olukorrast, kus autojuht ööbis pausi ajal sõbra juures ning kui politsei ta kinni pidas, andis juht neile lausa sõbra numbri, kes ööbimist ka kinnitas. “Politsei küsis selle peale, kas sõbral tšekki on ette näidata ja kuna seda polnud, oli trahv olemas,” nentis Novik. Veokijuhte kontrollides võtab politsei endale õiguse küsida juhilt isiklikke küsimusi ja hoida teda mitu tundi alusetult kinni. “Kui sul on veokijuhi load, oled politsei jaoks automaatselt varas ning sul puuduvad inimõigused!” rääkis Novik.
Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni (ERAA) peasekretär Ermo Perolainen rõhutas, et tegu on igapäevase probleemiga. Nõuet on keeruline täita eelkõige seetõttu, et puudub vastav taristu: sobivad turvatud parklad ning neile lähedal asuvad majutuskohad.
Rahvusvahelise maanteetranspordi liidu liikmena kasutab ERAA oma positsiooni, et olukorrale lahendust leida. “Me võitleme selle eest, et seni, kuni pole vajalikke tingimusi ja vastavat taristut, ei peaks seda nõuet rakendama!” sõnas Perolainen.
Kommentaarid