Tartu elanikud on endiselt hädas karedast veest põhjustatud katlakiviga, kuid ülejärgmiseks aastaks lubatud filtreerimissüsteemi valmimine lükkub edasi, sest tehnoloogiate katsetamine venib.
„Kui mina õhtul teed teen, siis seal ulbivad katlakivitükid,” ütles Tartus Ülejõel elav Anna Sulg. Sama probleemi kinnitas ka Karlova elanik Nora Reinsalu, kellel lisaks veekeedukannule koguneb katlakivi ka näiteks dušikabiini. „Duši all on raske käia, sest katlakivi koguneb duši otsiku juurde ja vee surve on väga nõrk,“ ütles Reinsalu. Vee karedust mõjutab enim kaltsiumisisaldus. Tartu kraanivees on keskmiselt poolteist korda rohkem kaltsiumit kui Tallinna kraanivees, mis tähendab ka kiiremat katlakivi teket.
2021. aastal lubas Tartu Veevärk, et viie aasta pärast on igal pool Tartus ühtlase ja väiksema karedusega vesi. Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapi sõnul katsetused aga alles käivad ja 2026. aastaks filtreerimissüsteem valmis ei saa. Kapp selgitas, et lahenduse edasilükkumine on tingitud koroona- ja energiakriisist ning sõdadest, mille tõttu polnud erineva filtratsiooniga tehnoloogiad Tartu Veevärgile kättesaadavad. „Maailmas on nii palju kriise praegu käimas, et me ei julge täna mitte midagi välja öelda,“ ütles Kapp.
Tartu linna linnamajanduse valdkonna keskkonnaspetsialist Maarja Aedviir sõnas, et ajutise lahendusena saab iga korteriühistu osta veepehmendid. Kuna aga seadmete hind jääb vahemikku 500 kuni 1100 eurot, võib Aedviiri sõnul selline lahendus eramajade jaoks olla liiga kulukas.
Vaja on aga püsivamat lahendust, sest kareda vee tekitatud katlakivi vähendab kodumasinate efektiivsust, mis omakorda suurendab energiakulu. Keemik Peep Tammistu selgitas, et kui seadet, näiteks keedukannu, katlakivist ei puhastata, võib see läbi põleda. Terviseohtu katlakivi endast ei kujuta, kuid see mõjutab söögitegemist. „Katlakivi võib muuta toidu maitset ja tekstuuri, puhtalt sellepärast, et seal on mingid tükid sees,” ütles Tammistu.
Vee pehmendamiseks tuleb eemaldada veest mineraale, eelkõige kaltsiumit. “Nii nagu filtreerid kodus makarone, piltlikult öeldes,“ selgitas Kapp, „keedad potis makarone ja kui need potist sõelale valad, jäävad makaronid sõela peale ja vesi läheb läbi.“ Kapi sõnul tuleb filtreeritud vesi mineraalse sisaldava veega kokku segada, sest täielikult destilleeritud vett müüa ei tohi.
Tartu vesi tuleb neljast veehaardest: Sepa, Anne, Meltsiveski ja Kobrulehe veehaaretest. Meltsiveski vesi on neist kõige karedam. Tartus on joogivee üldkaredus 3,8–8,6 mg-ekv/l, Tallinnas 3,5–5,5 mg-ekv/l.
Kommentaarid