Kuigi põgenikelaagritesse tööülesandeid täitma minevad inimesed teavad, milline eluolu laagrites on, on tingimused tavaliselt oodatust ebainimlikumad, laagrite külastamine ja seal töötamine on vaimselt raske kõigile, sõltumata tööülesannetest ja kogemusest. 

Kui veel eelmisel sügisel ei olnud Tartus võimalik ukraina keelt õppida, siis alates sõja puhkemisest pakuvad kursusi nii Tartu Ülikool kui ka Tartu Rahvaülikool, peamisteks õppuriteks on vabatahtlikud, ukraina juured avastanud tudengid ja meditsiinitöötajad. 

Tartu Ülikool pakkus ukraina keele kursust viimati 2017. aasta kevadel. Selle aasta märtsis alustas Teptiuk kahe kolleegiga taas ukraina keele algtasemel õpetamist, kuigi semester juba käis. Tema sõnul oli kursuse alustamise ajendiks Ukraina sõja algus.

Tartu korteriühistud loobuvad majadele paigaldatud turvakaameratest aina enam, sest elanikud hindavad privaatsust rohkem kui kaamerate võimalikku abi kuritegude lahendamisel. 

Tartumaal olevad hooldekodud on jõudnud olukorda, kus hoonete detailplaneeringud tekitavad asutustele järjest rohkem ruumipuudust, ent abi kohalikelt omavalitsustelt pole loota.

Elva vallas asuv Rõngu hooldekodu on ehitatud vanasse haiglahoonesse. Sealse juhataja Anneli Salumaa sõnul on polegi maja hooldekoduks mõeldud. 

Inimeste organismi läbinud antibeebipillid ja antidepressandid satuvad reoveega Emajõkke ning ohustavad sealsete kalade ja teiste veeelukate elu.

Tartu Karlova linnaosas on mitmeid tiheda liiklusega tänavaid, mis vajaksid kohalike arvates ülekäiguradasid, sest reguleerimata ristmikud on ohtlikud nii jalakäijatele, jalgratturitele kui ka koolilastele.

Kuivendamise tõttu väheneb Eesti märgaladel ehk poldrites kaitse all olevate linnuliikide arvukus ning kui selline olukord jätkub, satuvad ornitoloogide sõnul ohtu ka mitmed lihtsad põllulinnud näiteks lõokesed. 

Tartumaal tegutseva raudbetoonelementide tootmisettevõte Detailelement on uue aasta tuleku eel hirmul, sest tellijate teadmatus tuleviku ees takistab nende soovi püstitada elementmaju.

Tšiilist pärit veterinaar ja nüüdseks Eesti Maaülikooli loomakliiniku hobusekliiniku peaarst Luis Felipe Correa Letelier viis esimest korda Eestis läbi hobusel laparoskoopia ehk väikese sisselõikega operatsiooni, milleks kasutatakse spetsiaalset kaamerat ning õpetab seda nüüd ka teistele veterinaaridele.

Tartu linna ülekoormatud üüriturg on pannud inimesed olukorda, milles nad peavad elukohta vahetades loomast loobuma või mõtlema välja ekstreemseid lahendusi nagu keldris elamine, et lemmik alles jätta, sest üürileandjad pole nõus loomaomanikele üürima.