Veterinaaride, Tartu koduta loomade varjupaiga ning põllumajandus- ja toiduameti (PTA) sõnul oli 21-st Setumaa koertekolooniast päästetud koerast 13 samal õhtul magama panemine mõistlik.

Ukraina sõda ja teisi keerulisi teemasid kajastavate ajakirjanike sõnul on see emotsionaalselt kurnav töö, kuid nad saavad lähedaste, psühholoogiliste nõustajate ja professionaalsuse abil sellega hakkama.

Hüljatud loomade päästjad peavad ülal pidama rohkem koduta jäetud neljajalgseid kui kunagi varem ja aitama rahapuuduses loomaomanikke, mistõttu kasvavad heategijate võlad, kuid samal ajal jäävad annetajate read üha tühjemaks.  

Puudulik suuhügieen ja hambakatt põhjustavad väikeloomadel igemepõletikku, mis
võib viia hammaste väljakukkumiseni, kuid loomaomanikudeelistavad lemmiku puhul
anesteesiata hambapuhastust, tekitades loomale stressi ja ärevust.
 
Tartu loomakliiniku Felivet stomatoloog dr Edgar Tamp lausus, et loomade heale
suuhügieenile aitab kaasa regulaarne hammaste harjamine. Samuti tasub lemmikuga vähemalt
kord aastas käia veterinaar stomatoloogi juures hambaid kontrollimas, kes saaks võimalikult

Kui veel selle aasta juunikuus tuli Lasteabi nõuandetelefonile 13 Ukraina-teemalist pöördumist, siis sügisega on arv kahekordistunud ning sagenenud on lähisuhtevägivald. 

Üldharidus- ja kutsekoolide õpetajad peavad järele aitama Ukrainast tulnud õpilasi, kuid õpetamiseks sobilike materjalide puuduse tõttu peavad õpetajad neid ise looma, mistõttu on nende töökoormus kahekordistunud.

Nii Eesti kui ka välismaa ajakirjanikud ütlevad, et sõjapõgenikud on õnnelikud nende läbielamiste kajastamise üle, kuid ajakirjanikud ise tunnevad end lugude kajastamisel kurnatult.

Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli psühholoogilise nõustamise ajad broneerivad üliõpilased vähem kui päevaga, mis paneb tudengeid otsima erinevaid viise aegade endale napsamiseks.

Tartu linna laienemine soosib suurkiskjate linna sattumist ning linna läheduses elavate loomade nagu metskitsede ja rebaste kohanemist inimestega, millega kaasneb loomade arvukuse tõus ja üha sagedasem koduaedadesse eksimine.

Tartu lasteaedades Annike ja Mõmmik, kus käib enim ukraina lapsi, pole enam ühtki vaba kohta, kuid linnal puudub probleemile lahendus.

Enim käib Tartus elavaid Ukraina sõjapõgenikest lapsi kesklinna lähedal asuvas lasteaias Annike, kus 228 lapsest 65 on ukrainlased. Annikese lasteaia direktor Katrin Nurm ütles, et septembri alguses said neil kõik kohad täis. Siiski pöördub tema sõnul nende poole iga päev vähemalt üks ukrainlane sooviga oma laps lasteaeda panna.