Kümneaastane paus vähemusrahvuste festivalil ei olnud juhus, vaid tagajärg olukorrale, kus kultuurilise mitmekesisuse toetamine jäi unarusse, vastutus koondus ühele inimesele ja asutused ei pakkunud püsivat tuge.
Festival toimus aastatel 2002, 2014 ja 2015 ning selle korraldamine toetus Tiina Konsenile. Seetõttu ei kujunenud välja püsivat korralduslikku järjepidevust. Kui eestvedaja Konsen jäi pensionile, ei olnud kedagi, kes tema tegevuse üle võtaks. Konsen lisas, et kuigi ta sai toetust Tartu linnalt, kultuuriministeeriumilt ja kultuurkapitalilt, jäi korraldus siiski tema enda õlgadele.
Tänavu ehk kümneaastase pausi järel festival taastati. Kultuurielus puudus selge kord ja koht, mis oleks festivali edasi viinud. „See on projektimajanduse suurim tagasilöök, sest pead kogu aeg tõestama ja küsima, aga lõpuks saad pool soovitud summast,“ rääkis Tiigi seltsimaja administraator Margit Reinkubjas.
„See oli nende suurim ootus ja tugi, et linn korraldaks kohtumisi ja koostööd,“ ütles rahvakultuuri peaspetsialist Merike Puura. Pöördepunkt saabus 2024. aastal, kui Tartu linn viis läbi rahvakultuuri kollektiivide uuringu. Selle tulemusel tõusis esile rahvusvähemuste soov rohkem suhelda ja koos tegutseda.
Nüüd on festivali korralduslik vastutus liikunud Tartu sündmuste korralduskeskusele. Tänavu korraldab festivali esmakordselt Tartu linna asutus, mitte üksikisik. Tiigi seltsimaja administraator Margit Reinkubjas sõnas, et festivali taastamine sündis kogukondade huvist, mitte ainult linna otsusest.
Samas ei jõudnud info kõigi varasemate osalejateni: näiteks Eestimaa rahvuste ühenduse esindaja Natalia Ermakov ütles, et ei osale tänavusel festivalil, kuna polnud selle toimumisest teadlik.
Ermakovi sõnul osales kümneaastatagusel festivalil 12–13 kollektiivi. Margit Reinkubjas ütles, et tänavusel festivalil on osalemas 15–20 erinevat rahvuskogukonda, sealhulgas nii suuremad seltsid kui ka üksikisikud. Lisaks esinejatele on kaasatud ka rahvustoidu pakkujad, käsitöömeistrid ja raamatute tutvustajad, mis näitab festivali sisu laienemist ja osalejate mitmekesistumist.
Merike Puura ütles, et kümneaastane paus peegeldab laiemat probleemi Eesti kultuurikorralduses, kus vähemusrahvuste esindatus sõltub liialt üksikute aktiivsete inimeste panusest, samas kui institutsionaalne tugi on olnud ebajärjekindel. Festivali jätkumiseks vajab see stabiilset rahastust, laiapõhjalist koostööd ja selget kultuuripoliitilist tahet.
Tänavune vähemusrahvuste festival toimus 4. oktoobril algusega kell 12 Tiigi seltsimajas. Üritus kestis ühe päeva ja pakkus mitmekesist programmi. Igal täistunnil astusid üles erinevad rahvuskollektiivid, väiksemates saalides toimusid käsitöö- ja kultuuritegevused ning õues sai maitsta rahvustoite. Päeva lõpetas ühine tantsuklubi, kus õpiti koos kreeka tantse.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid