Annabrit Tätte

Kuraator Tõnu Kollo tutvustas külastajatele Peeter Tulviste isiklikku raamatukogu. Annabrit Tätte uuris lähemalt, mis selle eriliseks teeb ja mida seal näha saab.

Jõulud on lähenemas ja inimesed teevad juba esimesi ettevalmistusi. Annabrit Tätte uuris inimestelt, millised traditsioonid ja kombed nende peredes jõuluaja eriliseks teevad.

Abcanime OÜ omanik Artur Toom ei soovinud kommenteerida ettevõtte võlgnevusi ega ärikasumit.

Ekspertide hinnangul on kalapääsude rajamine kallis ja nõuab pidevat hooldust. Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi ütles, et tihti on kõige mõistlikum lahendus pais maha võtta, sest see tagab kindlama ja odavama tulemuse. Paisu eemaldamisel taastub jõgi loodusliku elupaigana ja siirdekaladele avaneb vaba rändetee.

Väide, et Tartu linnas on 300 gümnaasiumikohta puudu, pole kontrollitav, sest Kristina Kallas tugineb haridus- ja teadusministeeriumi andmetele, mis ei ole avalikkusele kättesaadavad. Seetõttu pole võimalik väidet sõltumatult kontrollida ega hinnata, kuidas puudujääk on arvutatud. Tartu linna esitatud andmed seevastu viitavad praegu olemasolevatele vabadele kohtadele, kuna osapooled kasutavad erinevaid ja osaliselt kinnitamata andmekogusid ning nende võrdlus pole läbipaistev. Seetõttu ei ole väidet võimalik kontrollida.

Meta reklaamikeeld jõustus 6. oktoobril. See sundis erakondi ümber mõtlema oma strateegiad, keskendudes rohkem sisu kvaliteedile ja selle levikule. See tähendab, et tasulise reklaami asemel tuleb rohkem panustada sisule, mis on kaasahaarav, sihtrühmale huvipakkuv ja levib hästi ilma rahalise toeta.

Tartu Ülikoolis õppivate rahvusvaheliste tudengite infootsingut mõjutavad kultuurilised erinevused, sealhulgas keelebarjäärid ja digiharjumused. Yilin Wangi bakalaureusetöö näitas, et Aasiast pärit tudengitel võib olla raskusi kohaliku info leidmisega, eriti kui nad ei valda eesti keelt.

Tänavune vähemusrahvuste festival toimus 4. oktoobril algusega kell 12 Tiigi seltsimajas. Üritus kestis ühe päeva ja pakkus mitmekesist programmi. Igal täistunnil astusid üles erinevad rahvuskollektiivid, väiksemates saalides toimusid käsitöö- ja kultuuritegevused ning õues sai maitsta rahvustoite. Päeva lõpetas ühine tantsuklubi, kus õpiti koos kreeka tantse.

Sel aastal algasid Tammelinna päevad Kristlikust põhikoolist ning lõppevad laupäevase Oskar Lutsu vestevõistluse piduliku lõpetamisega. Henry Naritsa sõnul on praegune korraldus mõistlikum, kuna see nõuab seltsilt vähem inimressurssi. Eelmisel aastal osales Tammelinna päevadel ligi 450 inimest, kellest suurem osa olid lastega pered. Selle aasta osalusandmeid ei ole veel võimalik hinnata. Tammelinna päevad peegeldavad linnaosa identiteeti ja pakuvad võimalust kohaliku elu väärtustamiseks.

TI-hüpe on pärast Tiigrihüpet kõige suurem projekt, mis on Eesti digiühiskonda uuendanud. Kuigi see on veel üsna uus ja testimisjärgus, oodatakse sellelt häid tulemusi Eesti noorte digipädevuse arenemisel.