Oktoobri alguses toimunud Tartu Ülikooli teaduskonverentsil tutvustatud Anastasia Isabella Poole bakalaureusetööst selgus kümnest naisest koosneva valimi põhjal, et meedias kogetud väärkohtlemine vähendab naiste huvi poliitikaga tegeleda.
Meedia asetab tihtipeale naised ja mehed ebavõrdsesse positsiooni ning kohtleb neid erinevalt. Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessori Maria Murumaa-Mengeli sõnul on meedias naispoliitikute vastu suunatud avalikud rünnakud viimaste aastatega agressiivsemaks muutunud.
Tema sõnul asetavad naised end avalikult sõna võttes haavatavasse olukorda, sest peavad arvestama nii välimuse alandamise kui ka seksuaalse vägivalla ähvardustega, mis tulevad nii Riigikogu puldist, Facebooki postitustest kui ka personaalsetest meilidest ja sõnumitest. “Miks peaks naine tahtma sõimatud saada ja endale sellega jalga tulistama?” küsis Mengel.
Mengeli sõnul tõid praegused kohalike omavalitsuste volikogu valimised äsja riigikogu esimehe Lauri Hussari abiliseks tööle võetud Desiree Mummi skandaali näitel taas esile väärtusküsimused. Skandaal puhkes eelkõige avaliku kriitika tõttu. Hoolimata Mummi erialasest taustast riigiteaduste ja Euroopa õpingute vallas peeti teda varasemate sotsiaalmeediapostituste tõttu poliitilisele ametikohale sobimatuks.
Mumm on otsustanud intervjuusid mitte jagada, kuid kirjutas kriitika järel oma Facebooki postituses, kuidas teda teeb murelikuks naiste jätkuv alandamine ja naeruvääristamine.
Poole selgitas nii enda kui Praxise mõttekoja uuringutele toetudes, et naiste halvustav kohtlemine mõjutab oluliselt poliitilist keskkonda. Ta tõi välja, et naissoost poliitikud, kelle eelnev amet ei ole olnud seotud poliitikaga, ei ole avalikkuse jaoks nii tõsiseltvõetavad poliitikud kui mehed.
Ka Erakonda Isamaa kuuluv Mirlian Rebane tõdes, et sel aastal kandideerivad temaga koos naised, kes pole julgenud varem poliitikasse minna, sest on kartnud, et nende teadmised või haridus pole piisavad. “Minagi läksin nüüd, 44-aastasena, teadlikult ülikooli sellepärast, et mulle poliitikuna vähest haridust ette ei heidetaks,” ütles Rebane.
Mengeli sõnul kipuvadki naised poliitikas oma pädevust meestega võrreldes alahindama. Ka President Kaljulaidi Fondi misogüüniateemalise projekti liige Hannaliisa Uusma sõnul kehtivad naissoost poliitikutele poliitikasse kui mehelikku valdkonda sisenemisel kõrgemad standardid.
Riigikogu liikme ja Reformierakonna ridadesse kuuluva Hanah Lahe sõnul on naissoost poliitikutesse ühiskondlik suhtumine väga isiklik, puudutades nii iseloomu, kehakuju kui riideid. Lahele on osaks saanud tapmisähvardused ja eelmiste valimiste ajal ajas üks mees teda ka taga. “Kui ma peaksin tänaste teadmistega esimest korda poliitikasse kandideerima, siis ma kaaluksin seda tõsisemalt, tollal ei osanud ma paljut ette näha,” ütles Lahe.
Sarnaselt Mengeliga nõustub ka Uusma, et nii ajakirjanduses kui ka sotsiaalmeedias leviv soopõhine väärkohtlemine vähendab naiste huvi poliitikas osalemise vastu.
Mengeli sõnul on oluline, et poliitikas oleks tugevalt esindatud nii naiste kui meeste osalus, sest kui poolte elanike, naiste, hääli kuulda ei võeta, on inimesed tema sõnul kogu ühiskonnana õnnetumad.
“Kui oleme võrdsed, siis ei kaota me säravaid talente, kes muidu soostereotüüpide tõttu varju jääksid,” nentis ka Uusmaa.
Kommentaarid