Üle poole Tartu kesklinna Emajõe kaldast on inimeste ja loomade jaoks raskesti ligipääsetav, mistõttu tuleks Emajõe kallastel olevad kõrged betoonseinad ekspertide sõnul laugemaks muuta.
Tartu Ülikooli linnalooduse sinialade spetsialisti Jürgen Karvaki uuritud andmete põhjal on viiest kilomeetrist Tartu kesklinna mõlemast jõekaldast vaid ligi kaks kilomeetrit hästi, ülejäänud kolm aga raskesti või üldse mitte ligipääsetavad. Suurimad probleemkohad on Delta õppehoone ja Ülejõe pargi vaheline ala, Atlantise ümbrus ning Sadamateatri kallas, kus jõge piirab betoonsein.
Ekspertide sõnul pakuks lauged kaldad ja parem ligipääs veele elupaiku erinevatele liikidele, puhkevõimalusi inimestele ja avastamisrõõmu lastele.
Karvaki sõnul tuleks Emajõe potentsiaali paremini ära kasutada ja inimesed Emajõele lähemale tuua. Karvak leiab, et seda pakuksid veele ligipääsu võimaldavad laugemad kaldad astmeliste istumiskohtade ja taimestikuga. “Sellised kaldad looksid mikroelupaiku ja katkestusteta loomade liikumiskoridore nii kalda ääres liikuvatele kahepaiksetele kui ka konnadele, veeputukatele ja teistele kaldaäärsetele liikidele,” ütles Karvak.
Tartu linnaarhitekt ja Siuru väliruumi projekteerimisega seotud Karin Bachmann kinnitas, et 58 protsenti kesklinna jõekaldast on betooniga kaetud, mis takistab paljudel kalda ääres elavatel liikidel vette pääseda. Ta selgitas ka, kuidas Tartusse kavandatava kultuurikeskuse Siuru juurdeehituse käigus kavatsevad Siuru juht Aavo Kokk ja Kino maastikuarhitektid just Raekoja platsi juures olevat Emajõe kallast laugemaks muuta ning sinna trepistik rajada. “See oleks kesklinnas väga suur muutus, sest praegu ei ole tartlastel võimalik kesklinnas peaaegu kuskil veega kokku puutuda,” ütles ta.
Tartu linnavalitsuse taristu- ja ehitusteenistuse linnainseneri Mati Raamatu sõnul ei ole kallaste laugemaks tegemine vajalik, sest tema sõnul ei ole linna looduslähedasemaks muutmine oluline. “Kui kaldad väga laugeks teha, muudab aeg-ajalt servalt üle tulev vesi Emajõe ääre mudaseks ja siis ei kasvaks seal midagi,” ütles ta. Raamatu sõnul võimaldavad sirged betoonservad paadiga jõele minna.
Karvaki sõnul ei suurenda lauged kaldad üleujutusohtu, nagu sageli kardetakse. Ta leiab, et kui nihutada kaldavalli mõne meetri võrra maa poole jõest eemale, saab vesi tõusu ajal kaldale laieneda, kuid jääb siiski valli kinni ega jõua linnani. “Kui jõgedele antakse laugete kallaste abil ruumi juurde, väheneb tegelikult üleujutusoht, sest vesi ei kogune kitsasse kanalisse,” selgitas ta.
Raadi lasteaia Ripsik lasteaiaõpetaja Jaana Kogeri sõnul on parem ligipääsetavus Emajõele väga oluline ka lasteaialaste jaoks. “Lastele ei piisa vee kaugelt vaatamisest, nad tahavad seal kättpidi sees olla ja elurikkusele ligi saada,” ütles ta. Kogeri hinnangul on lauged kaldad kõrgetest betoonkallastest laste jaoks kordades ohutumad.
Kommentaarid