Eesti leivatööstusele valmistab raskust pagari leidmine

Igal aastal sisenevad tööturule värskelt kutsekooli lõpetanud noored pagarid ja kondiitrid, kuid suurtööstuses nad pagarina tööle hakata ei taha.

Eesti leivatööstusele valmistab raskusi pagari ametikohale töötaja leidmine. Nimelt on ettevõte juba pikemat aega otsinud pagarit. “Ehkki Tartu rakenduslikus kolledžis lõpetab igal aastal lend pagar-kondiitreid, eelistavad noored spetsialistid töökohti, mis ei nõua rasket ja rutiinset tootmistööd,” rääkis Eesti leivatööstuse personalijuht Monika Jurs. Ta lisas, et pagaritoodete tootmisega tegelevad Tartu ettevõtted on sarnase mure ees olnud aastaid.

Eesti leivatööstusel oli 28. oktoobril CV keskuses üleval neli aktiivset tööpakkumist. Jursi sõnul tekkis vajadus uute töötajate järele nii töötajate loomulikust liikumisest kui ka tootmismahu kasvust. “Eesti leivatööstuses töötab palju staažikaid inimesi, kellest osa on jõudnud pensioniikka – kaks töötajat on otsustanud minna puhkusele. Nende asemele otsime kahte uut töötajat,” nentis ta. Jurs rääkis, et ettevõtte struktuuris on tehtud mõningaid muudatusi, mille tulemusel loodi leivatööstusesse üks uus ametikoht, mis vajab samuti täitmist.

Jursi sõnul sõltub uute püsitöötajate leidmise raskus suuresti ametikohast. “Klienditeenindaja, ostu-müügiassistendi, müügiesindaja ja laotöötaja ametikohad on tööotsijate seas populaarsed. Neile leidub alati piisavalt sobivaid kandidaate,” rääkis ta. Ta ütles, et mida keerulisem ja füüsiliselt nõudlikum on töö, seda kauem võib sobiva töötaja leidmine aega võtta. Lisaks raskendavad sobiva töötaja leidmist varahommikused ja öised vahetused.

Töötukassa Tartumaa osakonna tööandjate konsultandi Piret Rosenthali sõnul on pagari väljaõppega inimesi tööturul piisavalt. Ta ütles, et keeruline on aga inimesi tööstusesse tööle saada, sest tööajad ei ole inimestele ehk kõige sobilikumad ja töö on füüsiliselt raske. Rosenthal ütles, et probleem ei ole väljaõppes, vaid selles, kuhu inimesed peale lõpetamist tööturult kaovad.

Tartu rakendusliku kolledži toiduainete tehnoloogia osakonna juhataja Merle Truupõld rääkis, et umbes 30 protsenti pagar-kondiitri eriala lõpetanutest tahavad edasi õppida. Tema sõnul ei taha noored pagaritööstusesse tööle minna, sest nad ei rahuldu palganumbriga ega soovi töötada puhkepäevadel. Truupõld nentis, et noored pagarid suunduvad peale lõpetamist enamasti kohvikutesse, väiksematesse tööstustesse või teevad enda pagariäri.

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul tekib suurem nõudlus tööjõu järele järgmisel aastal, kui majanduskasv on senisest tugevam. “Eestis on üldiselt kvalifitseeritud tööjõu puudus, mis muudab tööotsijate jaoks töö leidmise keerulisemaks,” ütles ta. Mertsina lisas, et kui Eestis saab majanduslangus läbi, siis on ettevõtetel raske leida tööturult häid töötajaid.