Suve lõpus alustas Tartumaal ligi poole miljoni euro suuruse toetusega pilootprojekt „Sotsiaalkiirabi“, mis peaks vähendama kiirabi koormust sotsiaalsete probleemide lahendamisel, kuid kolme kuu jooksul pole teenust kasutanud ükski vald.
Sotsiaalkiirabi pakub kiireloomulist hooldusabi, kui meditsiinilist abi pole tarvis, ent inimene ei tule iseseisvalt toime. Sotsiaalkiirabi aitab just selliste olukordade puhul, mis puudutavad hügieeni, toitumist ja elementaarset kodust heaolu. Näiteks kui eakas inimene ei saa enam voodist tõusta, vajab pesemist, riiete või voodipesu vahetust, abi toidu tegemisel või kodu korrastamisel.
Euroopa Sotsiaalfondi toel rahastatud pilootprojektis osalevad kolm Tartumaa omavalitsust – Tartu, Kastre ja Kambja vald, kuid ükski neist pole ligi kolme kuu jooksul teenust kasutanud.
Tartu valla sotsiaalosakonna juhataja Anne Aleksejev ütles, et septembris käivitatud sotsiaalkiirabi teenus pole ühtegi väljakutset saanud, kuigi valmisolek on olemas.
Suurimaks takistuseks peab Aleksejev info liikumise puudulikkust. „Ta ütles, et kiirabi näeb väljakutsetel sageli sotsiaalprobleeme, kuid vallavalitsuse sotsiaalosakonnani need ei jõua,“ selgitas ta.
Aleksejevi sõnul puuduvad andmete jagamist piiravad andmekaitsenõuded ning puudub süsteemne koostöö kiirabi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Aleksejevi sõnul ei saa järeldada, et süsteem ei tööta. „Lihtsalt tuleb aega anda,“ lisas ta.
Sarnane olukord on ka sotsiaaltöö peaspetsialisti Iiri Seppingu sõnul Kastre vallas, kus projekt on küll ametlikult käivitatud, kuid ühtegi väljakutset pole olnud. „Inimesed ja sotsiaaltöötajad on harjunud ise hakkama saama,“ ütles ta. Tema hinnangul on teenus siiski vajalik, sest abi võib vaja minna väljaspool sotsiaaltöötaja tööaega, mil sotsiaaltöötajad enam ametis ei ole.
Sotsiaalkiirabi teenusepakkuja Estkeer OÜ tegevjuht Sander Sassi ütles, et kuigi sotsiaalkiirabi projekt käivitati ametlikult juba suve esimeses pooles, alustati teenuse pakkumisega alles septembri algul. „Projekti ettevalmistus võttis aega, tuli soetada töövahendid ja panna paika koostöö omavalitsustega,“ selgitas Sassi.
„Tõsi ta on, et väljakutseid pole seni olnud,” ütles Sassi. Ta lisas, et põhjused võivad olla piirkondlikud või seotud sellega, et teenus on alles käivitumisjärgus. Sassi hinnangul vajavad sellised uudsed lahendused aega ja usaldust, et koostöö häirekeskuse ja kohalike omavalitsuste vahel hakkaks sujuvalt toimima.
Häirekeskuse sotsiaalvaldkonna ekspert Sirli Seegar ütles, et ligi veerand hädaabinumbrile 112 tehtud kõnedest on seotud sotsiaalsete probleemidega, mitte tervisehädadega.
Seegari sõnul on praegu keeruline öelda, millistel juhtudel sotsiaalne kiirabi tegelikult kiirabi koormust vähendada saaks, sest see oleneb suuresti teenuse sisust ja korraldusest. Praegu pole veel selgust, kuidas sotsiaalkiirabi võiks sobituda olemasolevasse tervishoiusüsteemi.
Kommentaarid