Eesti aktivistid ja eksperdid leiavad, et EKRE ettepanek valitsusele väljuda Istanbuli konventsioonist seaks ohtu vägivallaohvrite kaitse ning annaks ühiskonnale eksitava sõnumi naistevastase vägivalla suhtes.
6. oktoobril toimusid Tartus ja Tallinnas meeleavaldused Läti lahkumise vastu Istanbuli konventsioonist, mille ametlik eesmärk on ennetada naistevastast ja perevägivalda.
Progressiivse Liikumise juhatuse liige ja Tartus toimunud protesti korraldaja Laila Kaasik ütles, et 6. oktoobri aktsioon oli ühelt poolt sümboolne solidaarsusžest Läti kodanikega, kes protestivad oma parlamendi otsuse vastu, kuid teisalt saadavad need meeleavaldused Tartus ja Tallinnas sõnumi ka Riigikogule, et Eesti peaks jääma Istanbuli konventsiooni liikmeks.
Kaasiku sõnul on praegu olemas tõenäosus, et Eesti võib Läti eeskujul samuti Istanbuli konventsioonist välja astuda, mis seaks ohtu naiste kaitse vägivalla eest. „Ma arvan, et kui see võib Lätis juhtuda, siis on oht olemas – Eesti ei ole tegelikult Lätist nii väga erinev,“ ütles Kaasik.
Kaasiku sõnul tekitab muret osa konservatiivseid poliitikuid, eelkõige EKRE erakonnast, kes toetaksid ettepanekut konventsioonist välja astuda.
4. novembril, kaks päeva enne protestiaktsioone, tegi Riigikogu EKRE fraktsioon valitsusele ettepaneku väljuda Istanbuli konventsioonist, võttes eeskujuks Läti parlamendi hiljutise otsuse.
EKRE põhjendas otsust väitega, et nende hinnangul ei teeni Istanbuli konventsioon tegelikku naiste kaitset, vaid on vahend äärmusvasakpoolse ideoloogia levitamiseks.
EKRE Tartu ringkonna esinaine Merike Lumi on sellega nõus, kuid ei soostunud täpsustama, millisel viisil see tema hinnangul avaldub.
Tartu Ülikooli sotsioloogiaprofessor Kadri Soo selgitas, et konventsioon seab riigile vägivalla ennetamise, ohvrite kaitse ja süüdlaste vastutusele võtmise raamistiku ja kohustused. raamistiku ja kohustused, kuid otsused selle kohta, kuidas tegutseda, tehakse riigi siseriikliku seadusandluse raames. “See ei ole ju direktiiv, see on konventsioon,” lisas Soo.
Istanbuli konventsioon sätestab, et vägivald on sageli soospetsiifiline ja seotud stereotüüpsete soorollidega. Sotsiaaluuringud ja -teooriad on näidanud, et traditsioonilisi ja patriarhaalseid arusaamu pooldavad mehed kasutavad sagedamini vägivalda. Konventsiooni järgi on oluline tegeleda nende hoiakute muutmisega juba koolieas, kuigi sootemaatika tundlikkuse tõttu nähakse selles hoiakute kujundamises koolis tihti ohtu, mida tegelikult ei ole, selgitab sotsioloogiaprofessor Kadri Soo.
Soo sõnul ei muudaks Eesti võimalik lahkumine Istanbuli konventsioonist kehtivaid seadusi, mis on juba konventsiooniga seoses vastu võetud, kuid sümboolselt jätaks see mulje, et riik peab vägivalda normaalseks ega pea selle vastu võitlemist oluliseks.
Kommentaarid