Tartu linna hallatavates erivajadustega laste koolides on soovijaid rohkem kui ruumid võimaldavad ning mitmed kohta soovivad lapsed suunatakse tavakoolidesse.
Erikoolidest suurima konkursiga on Masingu kool, kus on kohti 300 erivajadusega õppurile. Kool saab sooviavaldusi kogu aasta vältel. Masingu kooli juhiabi-personalispetsialist Marge Mõttus tõdes, et tahtjaid on palju rohkem kui kohti ning mõned õpilased ei kvalifitseeru ka õppekohale. „Ma kujutan ette, et pooled õpilased jäävad vastu võtmata,“ lausus ta.
Põhjuseks, miks rohkem õpilasi ei saa vastu võtta on ruumipuudus, mis ei võimalda rohkem õpilasi kooli mahutada. „Meil on isegi akendeta vannitoad klassideks ehitatud. Lapsed õpivad juba kuskil keldris, nurgas, raamatukogus või seal, kus on vaba lauanurk,“ nentis Mõttus.
Samuti on olukord pingeline ka Maarja koolis, mille direktori Jaanus Rooba sõnul õpib praegu koolis 75 õpilast ning ruumipuuduse tõttu on õpilased klassiruumides tihedalt koos. „Pidime sellel aastal moodustama näiteks ühe liitklassi, pidime ruumi leidma ja kokku tõmbama,“ selgitas ta.
Rooba rääkis, et Maarja koolis on klassis õpilaste piirarv kuus, sest lapsed on väga erinevate vajaduste ja võimetega ning vajavad rohkem tuge. Ta tõdes, et lisaks tuli moodustada ka väiksemaid kui kuue õpilasega klasse, kuna näiteks seitsmendas klassis kasvasid poisid suureks ja neil tekkisid käitumisprobleemid, mistõttu tuli klass kaheks jagada.
Pärli kooli õppejuht ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija Meelika Maila ütles, et nende koolis õpib 145 last. Tema hinnangul ei vajagi kõik Pärli koolis õppida soovivad lapsed õppekohta, kuna koht antakse ainult lihtsustatud õpet vajavatele, tõhustatud eritoega või Rajaleidjast soovituse saanud õpilastele.
Tartu linnavalitsuse haridusosakonna analüütik Katrin Parv selgitas, et ükski laps ei jää koolikohata. „Kui erikooli koht ei ole võimalik, siis leitakse lapsele koht elukohajärgses koolis. Eestis kehtib kaasava hariduse põhimõte ja erivajadustega lapsi õpib ka tavakoolides,“ rääkis Parv.
Eesti hariduse infosüsteemi 2024. aasta raporti põhjal õppis Tartus tavakoolides 2022/2023. õppeaastal 55 protsenti erivajadusega õpilastest. Lähiaastatel on Eesti riigi eesmärk suunata järjest rohkem erivajadustega noori tavakoolidesse. Kaasava hariduse põhimõtetest lähtudes luuakse neile vajalikud võimalused ja tingimused toetatud õppimiseks elukohajärgses koolis.
„Kuigi lapsed saaksid tavakoolis hakkama, ei pruugi nad seal oma maksimumi saavutada,“ rääkis Pärli kooli hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija Meelika Maila. Ta selgitas, et erivajadustega noored vajavad eri metoodilist lähenemist, teist õppekava ja kohandatud õppematerjale.
Masingu kooli juhiabi Marge Mõttus lisas, et erikoolis õpivad noored ei sobi suurde kollektiivi, kuna osa on autistlikud, mõni ei räägi ühtegi sõna ning on ka ärevushäiretega lapsi. „Neid hakatakse kohe kiusama,“ märkis ta.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid