Haridusministri nõuniku Daniel Kõivu sõnul on gümnaasiumikohtade küsimus kriitiline. “Kui väljastpoolt Tartut tulevate noorte pärast jäävad kohalikud, kelle eest siinne linnavalitsus vastutab, gümnaasiumist välja, siis kuidas ei näe nad endal vastutust?” ei mõista Eesti 200 leeris Tartu linnavalitsusse kandideeriv Kõiv.
Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski sõnul ei saa linnavalitsust vastutavaks pidada, kui osa Tartu põhikoolide lõpetajaid lahkub teistesse linnadesse, samal ajal kui Annelinna gümnaasiumis on 13 vaba kohta. “Me ei lähe kaasa sellega, et meil on vaja 300 gümnaasiumikohta, sest üks hetk on neid 301,” ütles Kaplinski.
Kaplinski lisas, et puudu ei ole gümnaasiumi õppekohtadest üldiselt, vaid eelistatuimates koolides. “Kui öeldakse, et Tartus ei ole kõigile gümnaasiumikohti, siis mõeldakse, et ruumi pole Hugo Treffneri, Jaan Poska ja Miina Härma gümnaasiumites,” ütles ta.
Tartus põhikooli lõpetanud õpilaste ainsateks valikuteks peale eliitkoolide on vaid Annelinna gümnaasium või kutseharidust pakkuv rakenduslik kolledž ehk VOCO. Kõivu sõnul on ebaaus, et õppekohtadest jäävad ilma Tartus põhikooli lõpetanud õpilased, kelle sisseastumiskatsete tulemus ületab 80 protsendi piiri.
Käesoleval kevadel oli põhihariduse 1395 õpilast, ent kandideerimisavaldusi esitati ligi 1900. Kuna Tartus gümnaasiumis õppimine on noortele atraktiivne, siis võtavad kohalike lõpetanute kohad ära teiste piirkondade õpilased. Kaplinski arvates on samuti probleemne, et Tartust väljastpoolt tulevad põhikooli lõpetajad võtavad tartlaste gümnaasiumikohad ära, ent siiski leiab ta, et see pole linna põhjustatud. “Ei saa eeldada, et meie seda lahendaks,” ütles ta.
Kaplinski ütles, et on valmis avatud koostööks riigiga, ent selleks tuleb lõpetada ära labane poliitpopulism, milles puuduvate kohtade pärast vaid Tartu linna süüdistatakse.
Jaan Poska gümnaasiumi direktori Mari Roostiku sõnul ei ole pea üheski Tartu koolis uute õpilaste jaoks enam ruumi. Sel suvel loodi Tartu koolide ühisalgatusel küll kokku 50 uut õppekohta, ent lõpmatuseni neid õpilasi Roostiku hinnangul mahutada ei ole võimalik. “Ükski koolijuht ei taha, et laps, kes tahab õppida, oleks ukse taga, aga kui ma ei saa talle võimaldada inimlikke tingimusi, ei võta ma seda last vastu,” selgitas Roostik.
“Mina usun sellesse, et koostöös ministeeriumi, linna ja erasektoriga saavad kõik probleemid lahendatud, kui me ei viska seda palli ühe ja teise kapsaaeda,” vaatas Roostik positiivselt tulevikku.
Kommentaarid