Haridusministeerium on juba aastaid teinud statistikat selle kohta, kui paljud gümnaasiumide lõpetajaid õpivad Eestis edasi. Koolijuhid peavad statistikat aga ekslikuks ja tarbetuks.
Haridusministeeriumi statistika järgi jätkas 2019. aastal 78,9% Jaan Poska gümnaasiumi lõpetajatest Eestis edasi õppimist. Kooli direktori Helmer Jõgi sõnul on tegu väga hea tulemusega, kuid täit tõde selles pole. “Nii mõnigi on võtnud eesmärgi käia kõigepealt kaitseväes ja siis jätkata õpinguid. Võetakse ka vaheaastaid,” rääkis Jõgi.
2019. aastal gümnaasiumi lõpetanute edasiõppijate osakaalu vaadatakse sama aasta novembris, mistõttu jäävadki statistikast välja ajateenijad ja vaheaasta võtjad. Lisaks ei kajastu statistikas välismaale õppima läinud noored, sest neil pole kohustust ennast registreerida.
Helmer Jõgi pidas haridusministeeriumi statistikat pigem trendiks. “Üleüldse see numbrite ja järjestamise maania viib meid lõpuks lolluseni. Tänapäeva maailm on nii avatud ja noortel palju võimalusi,” rääkis Jõgi. Ta lisas, et olulisem on see, et õppimine inimesele ebameeldivaks ei muutuks. “Peab õppima ju terve elu ning ainult saavutusele ei saa orienteeruda,” ütles Jõgi.
Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumis ja Tartu waldorfgümnaasiumis olid 2019. aasta lendude edasiõppijate protsendid linna madalaimad. Petersoni gümnaasiumist läks edasi õppima 52,7% lõpetajatest ja waldorfgümnaasiumist 55,6%.
Petersoni kooli õppejuht Ülle Talts pidas madala protsendi põhjuseks kaitseväkke minejaid. Talts kogub igal aastal lõpetajate kohta ise infot ning tänavu läks tema andmetel 18,3% lõpetajatest kaitseväkke. Talts lisas, et haridusministeeriumi andmed ei ole valed, aga samas pole nad ka õiged.
Waldorfgümnaasiumi juhataja Anne-Lii Kerge sõnul on olemas väike vale, suur vale ja statistika. “Me ei tea, mida need protsendid ju päriselt tähendavad. Ja kas kõik üldse peavad ülikooli minema?” küsis Kerge. Ta lisas, et waldorfgümnaasium võtab vastu ka õpilasi, keda mõni teine kool ei võta, mistõttu ei pruugi tulemused numbriliselt kõige paremad olla. “Tahame, et koolist lahkuksid terved, motiveeritud ja eluga hakkama saavad inimesed, kes oleks vaimselt stabiilsed ja teeks seda, mis rõõmu pakub, mitte seda, mida vanemad või ühiskond ootavad,” rääkis Kerge. Ta lisas, et waldorfgümnaasium ei sea haridusministeeriumi statistika järgi eesmärke ning pigem on tegu vaid pelgalt numbriga.
Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Aire Koik ütles, et ajateenijate staatust tõepoolest eraldi ei kontrollita, sest ajateenistusse võib siirduda ka õpingute ajal. Lisaks ei ole haridusministeeriumil teavet selle kohta, kui palju mingist koolist välismaale õppima minnakse, mistõttu seda statistikas ei kajastata.
Kommentaarid