Kuigi hooned võiksid olla ligipääsetavad kõigile, seisavad liikumispuudega inimesed sageli silmitsi takistustega, kuna manuaalselt avatavad uksed muudavad iseseisva liikumise keeruliseks.
Pereema Viivika Raali 26-aastane poeg Karl on liikumispuudega ning liigub kahe karguga ja pikemate vahemaade läbimiseks ratastooliga. Raal ütles, et tema poeg ei saa mitme hädavajaliku hoone uksest ilma kõrvalabita sisse. „Kui on saatja, siis on kõik hästi, aga üksi jääb Karl lihtsalt ukse taha,“ selgitas Raal.
Raal tõi näiteks Tartu töötukassa kontori Kvartali keskuses. Kuigi auto saab parkida parklasse ning liftiga minna otse töötukassa ukse ette, on parklast liftini viivad uksed tema poja jaoks liiga rasked, et avada ega avane automaatselt. Sama kehtib ka liftist väljudes töötukassa kontori ees olevate uste kohta.
Töötukassa Tartumaa osakonnajuhataja Jane Väli tunnistas, et ligipääsetavus võiks alati parem olla. Samas kinnitas ta, et enne Kvartali kontori avamist hinnati ruumide ligipääsetavust koostöös MTÜ Ligipääsetavuse Foorumiga. „Uksed reguleeriti soovitatud viisil, kuid päris kergesti avatavaks neid teha ei saa – muidu nad ei sulguks ja turvanõuded jääks täitmata,“ selgitas Väli.
Väli lisas, et vajadusel saavad infolauas olevad infospetsialistid aidata ka liikumispuudega kliente, kes ei saa uksega üksi hakkama. Ta märkis, et paljudele teenustele on olemas ka veebipõhine või telefoni teel nõustamise võimalus.
Ka uues Raatuse perearstikeskuses on pereema Viivika Raali sõnul tema pojal raske parklast sisenedes avada manuaalseid uksi korrusel, kus asub nende perearst. „Kui pojal on vaja perearsti juurde minna, peame alati aega koos planeerima, et mina saaksin ka minna, kuna üksi sinna sisenemine ei ole võimalik,“ ütles Raal.
Raal rõhutas, et juba hoonete projekteerimise käigus tuleks arvestada, et ka liikumispuudega inimesed saaksid mugavalt sisse pääseda. Artikli kirjutamise ajaks ei ole Raatuse perearstikeskuse juhatajalt Mihkel Lemberilt ega juhatuse liikmelt Alar Kärnerilt kommentaari saadud.
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht Veiki Laan märkis, et olukorrad, kus parklad ja asutuste uksed ei ole liikumispuudega inimestele ligipääsetavad, on laialt levinud. Mitmes kohas ei ole liikumispuudega inimestele loodud Laane sõnul sobivaid võimalusi ning takistused algavad sageli juba invaparkimiskohast, kus kõnnitee serv on liiga kõrge. „Kui kõrgus on 8–10 sentimeetrit, ei saa ratastooli ega karkudega inimene sellest lihtsalt üle,“ selgitas Laan.
Laane hinnangul peaksid parkimismajades kõik uksed avanema automaatselt. „Inimesed, kelle käed on nõrgad või üldse ei liigu, ei saa raskest uksest lihtsalt läbi. Selline olukord on väga kriitiline,“ lausus Laan.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid