Tartu politseijaoskonna menetlusgrupi juhi Taivo Rosi hinnangul on kiiruspiiraja puudumine tuvastamine lihtne. “Kui näeme tõukeratast liikumas 30 või 40 kilomeetrit tunnis, on selge, et piiraja on sõidukilt eemaldatud,” ütles ta. Tema sõnul on selliseid tõukerattaid linnapildis üha enam märgata, kuigi ametlik statistika liiklusvahendite kohta puudub. “Saame kirja panna vaid rikkumised, mille politsei ise tuvastab,” kinnitas ta.
Rosi sõnul võib kiirusepiirajata elektritõukeratas väliselt näida tavalisena, ent on tegelikult võimeline liikuma pea kolm korda kiiremini kui tavapärane 25 kilomeetrit tunnis, mis on maksimaalne lubatud kiirus. Seetõttu ei saa Rosi sõnul seaduse järgi selliseid masinaid nimetada kergliikuriteks, vaid need liigituvad mootorsõidukiteks. Politsei võimuses on piirajata tõukerattaid ajutiselt jaoskonda toimetada, kuid varem või hiljem tuleb need omanikele tagastada. “Korduvate rikkumiste korral on sõiduvahendit võimalik läbi süüteomenetluse ka konfiskeerida,” ütles Rosi.
Kergliiklusteedel võib lisaks jalakäijatele ja jalgratturitele kohata ka lapsevankreid, mis muudab niigi kitsal teel tõukeratastega liiklemise veel keerukamaks ja ohtlikumaks. “Kui takistusi on palju ja kiirused suured, muutub liiklus ettearvamatuks,” nentis Rosi. Elektritõukeratas on küllaltki ebastabiilne sõiduvahend ning kiiruse kasvades suureneb ka tõsiste vigastuste tõenäosus. Kaebusi kihutavate elektritõukerataste kohta on politseile laekunud arvukalt, ent Rosi hinnangul ei saa kindlalt väita, et tegu on kiiruspiirajateta masinatega. Rosi sõnul on siiski üsna tõenäoline, et mitmete õnnetuste põhjuseks on just need sõiduvahendid.
Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini eriala arst-õppejõu doktor Kaarel Uba sõnul saavad õnnetustes kõige sagedamini kannatada pea ja nägu. Tema hinnangul aitaks tõukeratturite vigastusi vähendada kiivri kandmine, liiklusreeglite järgimine ja tõukerattaga üksi sõitmine.
Tartu linnavalitsuse liikluskorralduse peaspetsialist Karoliis Paluots nentis, et linnale on kihutavate tõukeratturite kohta kaebusi laekunud. Samas ütles ta, et inimeste ohutaju on erinev ning mõnele jalakäijale või jalgratturile võib ka 25 kilomeetrit tunnis liikuv tõukeratas tunduda liiga kiirena. Linna ja politsei vahel käib järelevalve teostamisel tihe koostöö, ent Paluotsa sõnul ei piisa vaid keelavast märgist, et kihutavate tõukeratturite hulka vähendada.
Autokooli Motohunt sõiduõpetaja Raino Verliin kinnitas, et linnapildis näeb kiirust ületavaid tõukerattaid hulganisti. “Tõukerattaid, mis sõidavad üle 25 kilomeetri tunnis, on väga palju ja need tekitavad liikluses segast pilti,” ütles ta. Tema sõnul ei pruugi tegemist olla pahatahtliku huligaanitsemisega, kuid juba suur kiirus omaette muudab liiklemise ohtlikuks. “Olen näinud tõukeratast kihutamas 70 kilomeetrit tunnis, kuid sel korral oli juhil kaitsevarustus seljas,” rääkis Verliin.
Kommentaarid