Põllupidajad ja jahimehed ütlevad, et MTÜ, kelle kaebuse tõttu kohus karujahi keelas, peaks põldudele tekitatud mitme tuhande euro suuruste kahjude eest maksma hüvitist.
Põllumajandusega tegeleva firma Väätsa Agro maahaldusspetsialist Madis Pruus nentis, et riik ei kompenseeri karude tekitatud kahjusid maisipõldudel. Tänavu on Pruusi sõnul karud kahjustanud neil ligi 10 hektarit põldu. Ta lisas, et paratamatult arvestavad nad kuni 60 hektarit maisipõllust, mis läheb karude tõttu raisku.
Oktoobri alguses keelati jällegi kohtuotsusega karujaht. Kaebused tegi MTÜ Eesti Suurkiskjad, mille eestvedaja on Eleri Lopp.
Pruusi hinnangul peaks põllukahjude eest keegi vastutama. “Kui riigil on suund, et suurkiskjaid tuleb kaitsta ja nende arvukus lakke tõsta, siis peaks olema ka vastavad kompensatsioonimeetmed,” nentis ta.
Teravilja ja rapsi kasvatamisega tegelev Puhja Ettevõtete juhatuse liige Ott Mets ütles, et karud on tekitanud nisupõldudel 5000 euro suuruse kahju. Ta rääkis, et karude jahipidamise keelamine tundub talle lollus ja mõistmatu, kui metsade vahel liigub karusid palju.
Kliimaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Timo Kark ütles, et hüvitised kehtestati, kui põldude kahjustused polnud suured, karusid oli vähe ning nende tekitatud kahjusid on keeruline eristada teiste loomade tekitatud kahjudest. Praegu põhjendas ta hüvitiste puudumist ka riigi väikse eelarvega. Samas kinnitas Kark, et põldudel pole karude eemale hoidmiseks häid lahendusi.
Puhja Ettevõtete tööline ja sama piirkonna jahimees Janek Raid kirjeldas, et Puhja piirkonnas on karusid ligi kakskümmend. Ta ütles, et kui pahandust tegeva karu küttimiseks saaks loa, lahendaks see probleemi. “Eleri Lopp, tema võiks need kahjud siin kinni maksta,” nentis Raid.
Lopp ütles, et ettevõtjal, kelle lohakusest põld kahjustatud on, peaks olema piinlik nõuda kelleltki kahju korvamist. Kark sõnas, et ilmselt on jahimeeste soov Lopp kahjusid hüvitama panna emotsiooni pealt tehtud ning õigusriigis on kõigil õigus kohtusse pöörduda.
Pruus tõdes, et 700 hektarit põldu pole karude kaitseks võimalik aiaga piirata. “Kui me peame nüüd kümnete kilomeetrite viisi elektritarasid ehitama, kes siis selle kinni [maksab],” lisas ta. Pruus kirjeldas, et karud talluvad maisi maha ning rebivad maisitõlvikuid endaga kaasa.
Lopp ütles, et on Väätsa piirkonna põldudega tuttav ning on näinud sealseid karude tehtud radasid maisipõldudes. Seda põhjendas ta põllu asukohaga metsaservas. “See on sama hea, kui ma Lasnamäel ei paneks autot lukku ning pärast süüdistaks riiki või kedagi kolmandat, et kõik asjad ära varastati,” kirjeldas ta.
Lopp sõnas, et karude süüd põldudel tekitatud kahjudes pole võimalik põhjendada.
Samas ütles Pruus, et sigade ja karude jälgi on keeruline eristada, kuid see on võimalik, sest nad on leidnud põllult karu jälgi.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid