Noored tarbivad uudiseid pigem sotsiaalmeediast kui ajalehtedest

Noored tarbivad uudiseid pigem sotsiaalmeediast kui ajalehtedest

Anete Sammler tõi enda ettekandes välja, et vaid viiendik noortest tarbib uudiseid ja seda ainult veebikeskkondades. Tema magistritöö proovis anda lahendusi, et noored oleksid uudistest senisest rohkem huvitunud ja teaks, kuidas ajakirjanikud töötavad.

Sammler tegi ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistritöös videod, mis räägivad veebiajakirjanduse ajaloost, veebiajakirjandusega seotud müütidest ja sellest, kuidas artiklid valmivad. Videotes räägivad kogenud ajakirjanikud oma tööprotsessi erinevatest külgedest. Tugimaterjali sisu ülesehitus lähtub õpetajate poolt välja toodud noorte probleemidest. Paljud õpetajad ütlesid, et neil pole teadmisi ja ajakohaseid oskuseid, et meediaõpetust õpetada. Meediapädevuste õppematerjalid on samuti vananenud ega kõneta enam tänapäeva noori.

Ajakirjaniku ja ajakirjandusuuringute kaasprofessori Marju Himma arvates on Eesti üldhariduskoolides väga ajakirjanduskeskne õpe, aga praeguseks on inforuum juba palju suurem, kui oli praeguste meediapädevuste õppematerjalide loomise ajal. Faktikontrollitud info otsimine vajab teadlikkust, mida noortel ei ole. Sotsiaalmeedias antakse tihti edasi infot nii nagu aru saadakse või vahel antakse ka tahtlikult edasi valeinfot. „Sotsiaalmeedial ei ole eetikakoodeksit, seal ei vastuta mitte keegi mitte millegi eest,” lisas Himma.

Johanna Kübar on noor, kes ei tarbi igapäevaselt uudiseid, sest need on maksumüüri taga. Ta ütles, et uudised peaksid olema kõigile tasuta. Praegu loeb ta uudiste pealkirju Facebookist, kui mõni uudisteväljaanne postitab lingi artiklist. Juhtlõigust kaugemale ta ei jõua, sest ta ei soovi artikli eest maksta.

Arvamus, et veebiajakirjandus peaks olema tasuta, on pärit 90-ndatest ja 2000-ndate algusest, kui see nii oligi. Himma nentis, et eelmise sajandi lõpus ja uue alguses läks valesti see, et hakati inimestele tasuta ära andma midagi, mis oli enne olnud tasuline. Ta lisas, et nüüdseks ei mõista lugejad, et maksti ka ajakirjaniku töö, mitte ainult trükkimise eest. Kübara sõnul peaksid uudised olema tasuta, sest annavad need edasi ühiskonnale olulist infot ja see peaks olema kõigile kättesaadav. Võimalusest lugeda rahvusringhäälingu tasuta uudiseid ei olnud ta teadlik.

Magistritöö autor Anete Sammler nentis, et kuigi noored tarbivad palju sotsiaalmeediast tulevat sisu, ei ole see nende süü, et lühikesi videoid on kergem haarata kui pikka teksti, millesse peab süvenema.

Siiski ei saa ära unustada, miks traditsiooniline ajakirjandus oluline on. „Me peaksime ajakirjanduse puhul mõtlema, et igaüks teaks, milleks teda on vaja: ta on valvekoer.” nentis Himma.