Uuring näitab, et Eesti koolijuhid väärtustavad kommunikatsiooni senisest enam ning see väljendub ka reaalsuses: Tallinna riigigümnaasiumid on palganud eraldi kommunikatsioonijuhi, Tartu Tamme gümnaasiumis on moodustatud kommunikatsioonitiim.
Arstide ja lapsevanemate vähene teadlikkus laste õigustest, ebapiisavad sotsiaalsed oskused ning vanemliku võimu liigkasutamine seavad ohtu alla kaheksateistaastaste patsientide õiguse võtta enda terviseotsustes sõna.
Lühiajalises majutuses elanud Ukraina sõjapõgenikele pakutud psühhosotsiaalne kriisiabi teenus mõeldi välja jooksu pealt ning selle tõttu oli teenusel puuduseid.
Tervise arengu instituudi (TAI) Eesti kooliõpilaste tervisekäitumis 2021/2022. õppeaasta raportis on näha, et koolilaste vaimse
tervise näitajad on mõnevõrra halvenenud võrreldes möödunud uuringuperioodiga.
Eesti ajakirjanikud kasutavad sõna „woke“ halvustavalt, et stigmatiseerida sotsiaalse õigluse liikumist ja selle jälgijaid. Noorte aktivistide arvates tuleks terminit kasutada, et teadvustada ühiskonna probleeme.
Eesti riigiasutused kasutavad kodanike küsimustele vastamiseks Eestis arendatud juturobotit Bürokratt, mis edastab kontrollitud infot, kuid kasutajad on selle võimekuses pettunud, sest üleilmne keelemudel Chat GPT on nende ootused üles kruvinud.
Tartu Ülikooli teadlase Kristina Seimanni sõnul tuleneb vaktsiiniskeptilisus riigi pinnapealsest teavitustööst. Reklaamkampaaniate asemel peaks riik patsientidele andma sisulist ja arusaadavat teavet.
Mitmed Euroopa riigid ei kasuta kriisiolukordades rahvaga suhtlemisel sotsiaalmeediat piisavalt süsteemselt, suurendades seeläbi ühiskonna haavatavuse riski, selgus Tartu ülikooli (TÜ) teadlaste osalusel valminud uuringust.
