Tartu Ülikooli (TÜ) teadlaste uurimisrühm on välja töötanud Eesti esimese tööriista MICRI teistest riikidest sisserändajate ja kohalike elanike vahel pingete hindamiseks. Nii saavad kohalikud omavalitsused probleeme varakult ennetada.
Sotsiaalse indeksi eesmärk on anda julgeolekuasutustele ülevaade võimalikest konfliktikolletest enne, kui need avalduvad, selgitas TÜ ühiskonnateaduste instituudi doktorant Helina Maasing.
Kõige olulisemad riskitegurid on Maasingu sõnul sisserändajate tajutud ebaõiglus, rahulolematus eluga ning kohalike negatiivsed hoiakud. ,,On teada, et Eesti elanike suhtumine sisserändajatesse on jätkuvalt üpriski negatiivne,“ lisas Maasing.
Esialgsete tulemuste kohaselt on kõrgeim pingete riskitase MICRI indeksi järgi Kirde- ja Põhja-Eestis.
Maasing selgitas, et pinged avalduvad alguses sõnades, näiteks teisi ühiskonnagruppe diskrimineerides. Hiljem võib see viia ka füüsiliste rünnakuteni. Maasing tõdes, et need on Eestis jäänud üksikisikute vahele.
Pingeid kutsuvad esile ka sisserändajate madal eesti keele oskus ja kultuurilised erinevused, ütles siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik.
Kaasik selgitas, et pinged eestlaste ja muude rahvaste vahel on olnud alates Nõukogude Liidust, kui Eestisse toodi inimesi teistest liiduvabariikidest. Osad neist ei kohanenudki Eesti ühiskonnaga. Kaasiku sõnul on just see peamine pingeallikas.
Kui sisserändajate kogukonnad muutuvad liiga suureks, võivad teised riigid hakata neid kasutama välise mõjutustegevuse vahendina Eesti vastu, selgitas Kaasik. ,,Peamine fookus peab olema sellel, et neid asju üldse ei juhtuks, sest reageerimine on oluliselt kulukam ja keerulisem kui konfliktide ärahoidmine,” tõdes Kaasik.
Pingete vältimisel on oluline roll sisserändajate lõimumisel Eesti keele- ja kultuuriruumi.
Integratsiooni Sihtasutus aitab sisserändajatel Eestisse sisse elada kohanemisprogrammi kaudu. See on kohustuslik ajutise kaitse saanud inimestele, näiteks Ukraina sõjapõgenikele. Programmis osalejad õpivad nii eesti keelt kui ka kultuuri.
Moskovtsevi sõnul on oluline, et lõimumine algaks kohe esimesest aastast, kui inimene tuleb Eestisse. Kui sisserändaja õpib eesti keelt ja osaleb ühiskonnaelus, on hiljem oluliselt lihtsam pingeid vältida, selgitas Moskovtsev. Ta lisas, et riik püüab ennetada suletud kogukondade teket, mis on mujal Euroopas toonud kaasa konflikte.
Lähiaastatel võib Moskovtsevi hinnangul lõimumise teema aktuaalsemaks muutuda, sest meile võib tulla varasemast rohkem inimesi teistest kultuuriruumidest. Seega on vaja juba praegu lõimumisele rõhku panna.
Maasingu sõnul ei ole konfliktirisk Eestis praegu suur, kuid teaduspõhine jälgimine aitab seda ennetada.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid