Veerand 2022. aasta Clanbeat’i seireuuringus osalenud õpetajatest hindas oma heaolu madalaks, ühtlasi andsid õpetajad teada, et nende eneseabi võimalustele pööratakse koolides vähe tähelepanu.
Tartu ülikooli infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu bakalaureuseõppekava vilistlane Kelli Pilvet tutvustas 3. oktoobril toimunud konverentsil „Ühiskonna probleeme (j)uurides“ oma lõputööd õpetajate subjektiivse heaolu teemal. Pilveti lõputöö põhineb Clanbeat’i seireuuringu andmetel, mille kogus Clanbeat’i projektimeeskond 2022. aasta septembrikuus subjektiivse heaolu küsimustiku kaudu.
Seireuuringus osales 436 Eesti õpetajat. Üle poolte uuringus osalenud õpetajate heaolu oli keskmisel tasemel. Umbes veerand ehk 26 protsenti hindas oma heaolu madalaks ning 22 protsenti osalenutest hindas seda kõrgeks.
Pilvet rääkis konverentsil, et tänapäeva õpetajatel on suurenenud vastutus ning on kaasnenud palju lisatööd. Ta märkis, et õpetajad peavad tegelema täiendavate administratiivsete kohustustega, millega kaasneb stress ja tiheneb ametist lahkumine.
Pilvet selgitas konverentsil, et õpetajate eneseabi võimalustel pööratakse pigem vähe tähelepanu. “Mulle paistis see silma eriti oma töösse kirjanduse otsimisel, et oli ainult teavet õpetajate heaolu kohta, aga mitte niivõrd eneseabi võimaluste kohta,” märkis ta.
Pilveti lõputööst tuli välja, et hoolivad kolleegid on õpetajate heaolu üks olulisemaid tegureid. Samuti mängivad rolli isiklikud ressursid nagu tervis, toimetulekuoskused ja enesehinnang, töö- ja eraelu tasakaal, puhkus ning eneseareng.
Ülenurme gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kerli Varusk selgitas, et tema heaolu sõltub väga palju töökeskkonnast, suhetest koolis ning koormuse tasakaalust. “Kui need on paigas, tunnen end hästi ja motiveerituna,” märkis ta.
Varusk rääkis, et õpetaja heaolu ei teki iseenesest. “Väikesed muudatused nagu koormuse tasakaalustamine, kollegiaalne toetus või lihtne “aitäh” tehtud töö eest aitavad heaolu tõusule kaasa,” tõdes ta.
Juhan Liivi nimelise Alatskivi kooli direktor Helen Paju nentis, et tema kooli õpetajate heaolu on küll erinev, kuid üldiselt hindab ta seda positiivse skaala poole peale. Tema sõnul ei saa koolijuht heaolu õpetajale otseselt “anda”, kuid saab luua keskkonna, kus see kergemini kujuneb.
Paju lisas, et lisaks kolleegide ja juhtkonna toetusele vajavad õpetajad ka professionaalset abi. Tema sõnul peaks koolis olema võimalused konsulteerida koolipsühholoogi ja eripedagoogiga, samuti peab ta õpetajate heaolu hoidmisel vajalikuks individuaalseid vestluseid juhtkonnaga.
Paju ütles, et kui õpetajad tunnevad, et nende pingutusi ei märgata või töökoormus ületab nende ressursid, siis võib see viia läbipõlemiseni ja ametist lahkumiseni. “Samas on toetava koolikultuuri ja ennetavate meetmetega võimalik seda riski märkimisväärselt vähendada,” tõdes ta.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid