Karmen Kikase tänavu avaldatud uuringust selgus, et rohkem tehisintellekti tööriistu kasutavaid ajakirjanikke oli toimetustes, kus tehisaru kasutamist juurutati kas programmide eest maksmise või tehisaru „löökrühmadega”. Kikas leidis, et uute praktikate juurutamine ajakirjanike töövoogu võib olla keeruline, sest ajakirjanikel on vähe aega ja võimalusi uute töömeetodite tundmaõppimiseks. Kikas järeldas, et organisatsioonikultuuril ja toimetustel saab olema määrav roll, kuidas ja mil määral ajakirjanikud tehisintellekti kasutavad.
Uuringus osalenud ajakirjanikud õppisid tehisaru rakendusi kasutama kas iseseisvalt, interneti abiga või katse ja eksituse meetodil. Ajakirjanikud kasutasid tehisintellekti nii isiklikust huvist kui ka vajadusest abi saada, ent kasutus võis sõltuda toimetuse soosingust tehisaru rakendustele. Kikase uurimuses osalenud ERR-i teadusteemadega tegelev ajakirjanik tõdes, et on tehisaru vahendeid katsetanud omal huvil ja soovil, kuna toimetus ei soosi tehisaru kasutamist.
Uuringu põhjal toetasid tehisintellekti tööriistade kasutamist Delfi Meedia ja Äripäeva toimetused, ühtlasi olid nende meediamajade ajakirjanikud kõige aktiivsemad tehisaru kasutajad.
Delfi Meedia tehisintellekti ja innovatsiooni juhi Ivar Krustoki sõnul on Delfi Meedia toimetus aastaid kasutanud tehisintellekti tööriistu näiteks ennustusmudelite koostamisel ja kommentaariumite haldamisel. Praegu on Krustoki hinnangul generatiivse tehisintellekti kasutamise eesmärk vähendada toimetajate põhiülesandeid segavaid töökohustusi, nagu tõlkimine ja transkribeerimine. Generatiivne tehisintellekt on keelemudelil põhinev süsteem, mis suudab vastavalt sisendile luua uut sisu, näiteks tekste, pilte ja heli.
Krustok selgitas, et seni on Delfi Meedia uurinud, millised tehisaru tööriistad aitaksid toimetajate tööd kiirendada, ja teinud koolitusi selle kohta, kuidas generatiivne tehisintellekt töötab. Krustoki sõnul kasutab toimetus tehisintellekti platvorme ChatGPT, Midjourney ja Microsoft Copilot, samuti põhinevad osad tööriistad Microsoft Azure’i pilveteenustel.
Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandli hinnangul soosib Äripäev tehisintellekti kasutamist ja koolitab selleks toimetajaid. Toimetus kasutab Mandli sõnul tehisaru tööriistu, nagu ChatGPT, Midjourney, Perplexity ja Microsoft Copilot. Mandli sõnul kasutavad toimetajad tehisintellekti, et tausta uurida, pealkirjadeks inspiratsiooni saada, andmeid korrastada, kokkuvõtteid teha ja pilte luua.
Ivar Krustoki sõnul on Delfi Meedial olemas tehisintellekti kasutamise reeglite mustand, mida toimetus kohendab vastavalt uuele teabele ja tehisintellekti arengule. Meelis Mandli sõnul järgib Äripäeva toimetus autorikaitset ja tulemas on ettevõtteülene tehisintellekti kasutamise õpik. „Olulisim põhimõte kõige puhul on „kontrolli ja ära usalda”,” sõnas Mandel.
Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava vilistlane Karmen Kikas uuris 2024. aastal valminud bakalaureusetöös „Kuidas Eesti ajakirjanikud kasutavad tehisintellekti tööriistu – juhtumiuurimus” kaheksa Eesti ajakirjaniku kokkupuuteid tehisintellekti kasutamisega.
Kommentaarid