Lapspatsientide hääl terviseotsustes jääb sageli kuulamata

Image
Pilt on illustratiivne.

Kristi Paron uuris oma doktoritöös lapspatsiendi autonoomia regulatiivset raamistikku, arstide arusaamasid lapspatsiendi autonoomiast ning selle toimimist igapäevases meditsiinipraktikas. Lapspatsiendi autonoomia tähendab alla kaheksateistaastase isiku enesemääramisõigust ehk õigust ja vabadust anda meditsiiniprotseduuriks või raviks nõusolek.

Õiguskantsleri kantselei laste ja noorte õiguste osakonna vanemnõunik Kristi Paroni doktoritööst tuli välja, et lapspatsiendi autonoomia kujuneb peamiselt lapse, lapsevanema ja arsti suhtluses. Suuresti oleneb noore autonoomia sellest, kui hästi suudetakse arsti ja patsiendi suhtluses lapsele arusaadavalt informatsioon edasi anda ning palju annab lapsevanem oma lapsele võimalust arutelus osaleda.

Kristi Paroni sõnul on tervishoiu valdkonnas kesine arusaam sellest, mida tähendab lapse otsustusõigus. Ta tõi välja, et laste tervisehoiu eripära on „duaalne patsient“ ehk arsti vastas istub justkui kahe peaga patsient (lapsevanem ja laps), mis tekitab arstil küsimuse, kellega neist kahest suhelda. Paroni sõnul on selles suhtluses sageli domineeriv lapsevanem, kelle käitumisest ja vanemlusstiilist sõltub kui palju laps enda eest rääkida saab, arstid aga ei soovi lapsevanemate autoriteeti õõnestada.

Tartu ülikooli peremeditsiini kaasprofessori Marje Oona sõnul on meditsiinivaldkonnas levinud pikalt arvamus, et lapse terviseküsimustes räägitakse lapsevanemaga. Ta rääkis, et olukorras, kus lapsevanem võtab kõneisiku rolli, tunneb laps ennast kõrvalejäetuna. Nii võib kannata ka noore raviprotseduur, kuna laps ei mõista, miks on ravi oluline ega pea seda põhjendatuks. Oona arvates peavad arstid sellise olukorra vältimiseks meeles pidama, et lapspatsiendiga rääkides peab laps tajuma tema poole pöördumist ning mõistma räägitut.

Tartu ülikooli arstiteaduse tudeng Marta Helena Rebaste ütles, et neile on räägitud lapspatsientidest kahes ainetunnis, kuid tema meelest on seda vähe. Tema sõnul on lapspatsiendi autonoomiast rääkimine oluline osa õppest, kuna nii saab arst luua lapsega usaldusliku suhte ning oskab teda raviotsustesse kaasata. Rebaste ütles, et laste õigustest ja vabadustest peaks õppetöös põhjalikumalt rääkima.

Sildid

Kommentaarid