Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teadustöö aluste nooremlektor Mari-Liis Tikerperi tutvustas 4. oktoobril toimunud konverentsil „Tead(m)uspõhine ühiskond?“ enda doktoritöö osauuringu tulemusi. Sealt selgus, et 19 koolijuhti peavad kooli kommunikatsioonijuhtimist senisest olulisemaks ja isegi vältimatuks. Üheks põhjustest nimetati kooli maine parandamist. Osade uuringus osalenud direktorite hinnangul on maine hoidmine oluline, et meelitada kooli uusi õpilasi ning praegusel õpetajatekriisil ka õpetajaid. Vastasel juhul võib kooli ähvardada sulgemine.
Tallinna Mustamäe riigigümnaasiumi direktor Raino Liblik ütles, et tuhande õpilasega kooli direktoril võib teiste tööülesannete kõrvalt aega nappida kooli kommunikatsiooniga tegelemiseks. Seetõttu peab ta oluliseks, et koolis oleks lisaks direktorile inimene, kes tegeleks kooli turundamise, tutvustamise ja esindamisega meedias ning kooli siseteabe edastamisega. Kui Tallinna Mustamäe, Pelgulinna ja Tõnismäe riigigümnaasium 2023. aastal uksed avasid, panid koolid seljad kokku ja palkasid koos eraldi inimese kommunikatsioonijuhi ametikohale.
Tartu Tamme gümnaasiumi direktor Ain Tõnisson ütles, et nemad on koolitöötajatest kokku pannud viieliikmelise kommunikatsioonitiimi. Selle meeskonna eesmärk on koordineerida ja ühtlustada kooli sotsiaalmeediasse ilmuvate postituste sisu. Tõnisson ütles, et sotsiaalmeediasse postitamine on oluline, et tutvustada lapsevanematele ja gümnaasiumisse sisseastujatele koolielu. Tema hinnangul pole selleks eraldi kommunikatsioonijuhti vaja palgata: „Ma olen üsna kriitiline, kui kuskil on inimesed, kelle põhitöö on tegeleda brändingu ja müügiga.” Tõnissoni arvates on 500 õpilasega kool piisavalt väike, et ise vajalikud uudised ja postitused avalikustada. Samas peab ta kommunikatsioonijuhi palkamist Tallinna riigigümnaasiumitesse mõistlikuks, sest seal mahub igasse koolimajja pea tuhat õpilast ning direktori ja õpetajate töökoormus on suurem.
Kommentaarid