Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Meelis Matkamäe lausus, et kuumadel ja kuivadel kevadsuvedel on metsanduses puude elujõulisusele kõige suurem mõju. Ta lisas, et selliste ilmastikutingimuste tõttu hävib palju noori puid, väga kuivadel ja kuumadel perioodidel võivad isegi kõik taimed surra. Ta sõnas, et nendel noortel puudel, mis ilmastikutingimused üle elavad, pidurdub kasv.
Matkamäe ütles, et kuuma ja kuiva ilmaga toime tulemiseks jätavad metsaomanikud puid hooldades nende ümber lihtsalt rohkem ruumi ja varju, et puud saaksid jahtuda.
Maaülikooli uurimisrühma juht dr. Bin Liu uurib Eesti metsade vastupidavust kuumalainetele, mis on kliimamuutuse nähtus. Ta ütles, et Põhjamaades tõuseb kliimamuutuse tõttu lähiaastatel keskmine temperatuur ja uuringust saadakse teada, kas metsad suudavad kuumakraadidega kohaneda.
Liu sõnul võib teooria põhjal öelda, et lehtpuud on okaspuudest kuuma suhtes vastupidavamad, aga uuringu reaalseid tulemusi võib hakata nägema alles paari kuu pärast.
Matkamäe lausus, et ta on märganud kuuskede ja kaskede suuremat tundlikkust keskkonnatingimuste suhtes, kuid ei ole võimalik välja tuua, kas just temperatuur neid liike kõige rohkem mõjutab.
Seda mõtet kinnitas ka Liu, kes lisas, et just kuuskede ja kaskede vastupidavust kuumalainetele maaülikooli teadlased uurivadki.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) planeerimisjuht Tanel Täheste ütles, et viimase viie aasta jooksul ei saa kliimamuutuse tõttu kuusemetsades puud enam pinnasest toitaineid kätte, sest veetase on madal. Ta lisas, et puud muutuvad kuivemaks, mis loob soodsad elutingimused kuuse-kooreüraskitele, kes on puidukahjurid.
Täheste lausus, et kliimamuutuste mõjudega arvestamiseks istutab RMK metsade uuendamiseks vähem kuuski, et viia väiksemaks kuivanud puude hulka ja seeläbi piirata üraskite levikut.
Matkamäe ütles, kuna selle aasta kevad ja suvi olid sajused, siis oli kohe ka märgata, et üraskeid oli vähem.
Liu sõnas, et uuringu tulemustest saavad kasu metsamajandajad, sest neil on võimalik prognoosida muutusi metsade koosluses ja valmistada metsi ette kliimamuutuseks, mis tähendab Liu sõnul, et RMK teab, millised puud on ilmastikukindlamad, et istutada elujõulisemat metsa.
Täheste ütles, et teadusuuringute tulemusi kasutab RMK nii raiete planeerimisel kui ka nende tegemisel.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid