Spordiajakirjanduses on esile kerkinud huvitav paradoks, kus sportlased eelistavad tihtipeale jagada oma mõtteid pigem noorte ja vähe tuntud reporteritega kui kogenud ajakirjanikega.
Kolme aastase kogemusega Õhtulehe sporditoimetuse ajakirjanik Martti Kallas arvas, et noorel reporteril võib tekkida sportlasega lähedasem kontakt. “Noortele tullakse rohkem vastu, eriti jalgpallis,” kirjeldas Kallas.
Delfi spordiajakirjanik Ken Thor Aabrams, kellel on samuti kolme aastane kogemus reporterine, on tähele pannud, et alustavate ajakirjanike tugevuseks on just see, et neil puuduvad varasemad negatiivsed kokkupuuted sportlastega. Sellest tulenevalt võivad sportlased uustulnukate suhtes olla vastuvõtlikumad ja sõbralikumad. Samas tõi ta välja asjaolu, et sportlaste käitumine võib olla väga erinev. “See sõltub inimesest. Mõni on ettevaatlikum, teine räägib jällegi seetõttu sinuga vabamalt,” ütles Aabrams.
Tartu ülikooli ajakirjanduse eriala vilistlase Marko Susi bakalaureusetööst “Eesti spordiajakirjanike allikavõrgustiku kujunemine” ilmnes sama muster, mida kirjeldasid Aabrams ja Kallas. Susi uuring kinnitas, et algajal reporteril on sageli lihtsam võita sportlase usaldust, sest tal pole väljakujunenud suhteid ega võimalikke varasemaid konflikte. Susi sõnul saab kirjatükki neutraalsemalt kirjutada.
Küll aga, meenutas Postimehe spordiajakirjanik Susi juhtumit, kus sportlane keeldus temaga vestlemast, eelistades hoopis kogenud kolleegi teisest väljaandest. “Määravaks sai isiklik tutvus ja varasem side,” selgitas ta.
Susi sõnul mõjutavad suhtlust nii sportlase kui ka ajakirjaniku vanus ning sotsiaalne taust. “Nooremad sportlased eelistavad tihti rääkida endavanuste reporteritega, vanemad tunnevad end mugavamalt kogenumate ajakirjanikega,” lisas Susi.
Susi rääkis ka ühest seigast Tokyo MM-il. Nimelt ei saanud ükski noor ajakirjanik üht treenerit intervjuule, sest ta polnud nõus rääkima. Pärast selgus, et ta oli varasemalt öelnud, et ei soovi noorte reporteritega rääkida.
Soccerneti peatoimetaja Raul Ojassaar tõi esile, et sportlased ja treenerid suhtlevad parema meelega tuttavate inimestega. Ojassaar nentis, et võõrastele antud intervjuud on tihtipeale kuivad ja ettevaatlikumad.
Samas tunnistas Ojassaar, et pikaajalised suhted allikatega võivad mõjutada ka ajakirjanduse objektiivsust. “Nii nagu eraelus, kus lähedased mõjutavad seda, mida ja kuidas mõtleme, siis nii on see ka töös,” ütles Ojassaar.
Ojassaar tõi välja, et pika tööstaažiga kujuneb vastastik usaldus. Tema sõnul tuntud nimi ja varasemad kirjatükid aitavad kaasa usalduse tekkimisele. Samas lisas ta, et kogenum ajakirjanik saab noored jalgpallurid rääkima, sest nad kipuvad olema kinnised ja ettevaatlikumad. Ojassaar ütles, et noorel sportlasel võib tekkida uhke tunne, kui teda intervjueerib nimekas ajakirjanik.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid