Enamikul Tartu koolidel puudub varjend ning kindel plaan, kuidas võimalikul sõjaajal edasi õppida.
Tartumaa ja paljudes teistes omavalitsuste koolides pole varjendeid. Varjend on tugevast materjalist spetsiaalne ehitise osa, mis kaitseb raketi otsetabamuse ja plahvatuse eest. Kuna varem polnud varjend seaduslikult nõutud, siis nüüd ongi olemas peamiselt varjumispaigad nagu keldrid. Selle aasta esimesest juulist jõustus määrus, mille kohaselt peab uutel ehitistel olema vastavate tingimustega, nagu ventilastiooni ja varuväljapääsuga, varjend. Tartus saab Veeriku koolist 2029. aastal esimene kool, kuhu on uuendatud varjend, milles on kriisiks kõik vajalik olemas. Olemasolevad vanad hooned jäävad varjendita.
Miina Härma gümnaasiumi direktor Ene Tannberg rääkis, et Miina Härma gümnaasiumi varjumispaigas õppetöö jätkuda ei saaks, sest seal pole selleks tingimusi ning neid ka ei tule sinna. Tema sõnul poleks seda lihtsalt võimalik teha. Sõjaolukorraks on Tannbergi andmetel õppimisplaan olemas, kuid seda ei jagata avalikkusega turvalisuse põhjustel. „Ma loodan, et sõda ei tule. Olen sõjahüsteeriast väsinud,“ ütles Tannberg.
Tartu valla kriisikoordinaator Rauno Arna ütles, et koolides algab 2028. aastal varjumisplaanide elluviimine ehk kuidas kriisi ajal varjuda. Tema sõnul sõjaajal varjutakse vaid siis, kui selleks on reaalne oht. „Kui õhuhäireid pole, toimub õppetöö tavalises klassiruumis,“ lisas Arna.
Forseliuse kool on üks neid Tartu koole, kus on olemas varjumispaigad. Koolitöötajad läbisid mais elanikkonnakaitse koolituse ning on harjutanud, mida teha, kui peaks tulema näiteks droonioht.
Forseliuse kooli direktor Kristi Mumm sõnas, et on mõelnud teha kooliastmete kaupa õppust ka õpilastele. Praegu on veel kontrollimata, kuidas ja kas nad mahuvad keldrisse ning kui suured peaksid olema toidu- ja veevarud.
Tartu linnavalitsuse kriisikoordinaator Kristjan Kostabi ütles, et plaan on harjutada varjendis õppimist, sest seda peab oskama ka kasutada. Samuti aitaks tema sõnul harjutamine õpilastel tutvuda varjendi keskkonnaga ning vähendaks hirmu varjendisse varjumise ees. Kostabi sõnul on varjendi olemasolu vaid üks osa turvalisest õppimisest. Olulised on ka varjumisplaani harjutamine ning õppused.
Lõuna päästekeskuse juht Tagne Tähe sõnas, et haridusasutuste kriisiplaanidega tegelevad erinevad asutused, nagu haridus- ja teadusministeeriumi kriisivalmiduse osakond, kes loovad kriisi juhendmaterjale.
Tartu linnavalitsus arutab plaane, kuidas laste haridustee saaks sõjaolukorras turvaliselt jätkuda.
Tartu ülikooli tulevikumõtte professori ja kaitseministri Martin Heremi sõnul on kontaktõpe oluline ning püsib nii kaua kui võimalik. Herem mainis ka avalikus loengus, et õppimine on vajalik riigi majanduse ning muude valdkondade arenemiseks.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid