Tartu ülikoolis õppivad välisüliõpilased teavad, et sõjalise ohu korral tuleb varjuda, kuid vajalikud praktilised juhised pole nendeni jõudnud.
Aserbaidžaanist pärit bioinseneeria magistrant Elifi Aliyeva, kes on Tartu ülikoolis õppinud viis aastat, ütles, et õhuhäire korral läheks ta esmalt oma ühiselamu kõige ülemiselt korruselt alla ja prooviks seal välja selgitada, kuhu edasi minna, sest lähima varjumiskoha asukohta ta ei tea.
“Ma käituksin põhimõtteliselt nii nagu tulekahjuhäire korral, sest ma ei tea, kuhu mujale minna,” rääkis Aliyeva. Ta pakkus, et ülikool võiks õppeaasta alguses korraldada välisüliõpilastele praktilise ohutuskoolituse. “Sellise tähtsusega asja nagu õhuhäire puhul on käitumisjuhiseid väga raske ainult teksti kaudu edasi anda,” ütles ta.
Ainsa kriisiks valmistumise koolitusena meenus Aliyevale ühe Tartu elaniku omal algatusel korraldatud üritus, millest ta kuulis tudengite Telegrami grupis.
Eesti juurtega ameeriklane, Tartu ülikooli keskkonnajuhtimise tudeng Helena Valvur ütles, et võimaliku ohu korral tuleb telefonile teavitus ja peab vajadusel varjuma. “Ma ei ole aga päris kindel, kus avalikud varjumiskohad asuvad,” lisas Valvur.
Valvur rääkis, et tema hinnangul võivad tudengite teadmised sõjalise kriisi korral tegutsemisest sõltuda ka sellest, kust nad pärit on. “Lääneriikidest pärit tudengid teavad ilmselt natuke vähem, sest tuleme kohtadest, kus selline oht ei ole eriti reaalne,” selgitas Valvur. Samas võivad Ukraina ja teiste Ida-Euroopa riikide tudengid olla sellisteks olukordadeks paremini valmis, ütles Valvur.
Tartu ülikooli välisüliõpilaste nõustaja Marju Kungla ütles, et ülikooli veebilehel on ingliskeelne kriisiteave ning ülikool saadab välisüliõpilastele vajadusel teavitusi. Näiteks saatis õpirände keskus väliskülalisüliõpilastele ohuteate pärast hiljutist drooni sattumist Eesti territooriumile.
Välisüliõpilaste nõustaja Kungla rääkis, et Tartu ülikool ei anna uutele tudengitele kriisijuhiseid kohe nende saabumisel, vaid jagab neid eelkõige siis, kui selleks tekib konkreetne põhjus. Kungla sõnul vastutavad ka tudengid ise selle eest, et nad teaksid, kuidas võimaliku kriisi korral tegutseda.
Kungla pidas vajalikuks, et värskelt Eestisse saabunud välisüliõpilased oleksid juba esimesel semestril rohkem teavet selle kohta, kuidas ohu- ja kriisiolukorras käituda. “Oleks väga hea mõte neile ka see info uuesti saata, millised äpid alla laadida, kust leida väga kiiresti infot, kuhu tulevad teavitused,” ütles Kungla. Ülikool plaanib tema sõnul sellise teabe esimese semestri jooksul infokirjaga saata.
Tartu ülikooli tulevikumõtte professor kindral Martin Herem rääkis 17. septembri avalikul loengul, et sõjaks valmistumisel on oma roll ühiskonna eri osadel. Ukraina näitel tõi ta välja, et sõja ajal jätkavad inimesed võimalusel oma tavapärast tegevust – tudengid õpivad, õppejõud õpetavad ja teiste elualade inimesed teevad oma tööd.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid