Vastuolulise filmi „NAZA” jõudmine elektriteatrisse sõltub levitajast

Dokumentaalfilmi „NAZA”, mis räägib Gaza sektoris toimepandud sõjakuritegudest, pakub praegu levitajata riikidele ainult Prantsuse ettevõte mk2. Ettevõte pöördus ise Euroopa kinode poole. Tartu elektriteatri programmijuht Rääk ütles, et levitaja enda pöördumise tõttu on lootus tasuda linastuste eest poolega piletitulust. Rääki väitel on rahvusvahelised levitajad soovinud tavaliselt kindlat tasu iga linastuse eest. Selle võimalikuks hinnavahemikuks pakkus ta 400–700 eurot. Rääki sõnul peab elektriteatri juhatus kaaluma, kas filmi näitamine tasub ära, kui ka mk2 peaks sellisel kujul tasumist soovima. „NAZA” on Iisraeli dokumentaalfilm, milles intervjueeritakse 24 Iisraeli sõdurit ja luureohvitseri. Intervjueeritavate turvalisuse kaitseks on filmis näha ainult nende tumedaid siluette ning hääled on moonutatud. Intervjueeritavad kirjeldavad strateegiaid, mida kasutati Gaza sektoris sihtmärkide tuvastamiseks ja mis nende sõnul viisid suure hulga Palestiina tsiviilisikute hukkumiseni. Film on võitnud kuus auhinda, kuid Eestis pole see kinolevisse jõudnud. Filmikriitik ja festivali DocPoint kaaskorraldaja Tristan Priimäe sõnul on levitajale kasulik see, kui film räägib skandaalist või ühiskonnas arutlusel olevast teemast. Priimäe hinnangul tooks sellise filmi näitamine kinole või levitajale tähelepanu. Eestis filme levitava Estinfilmi juht Mati Sepping ütles, et välismaiste dokumentaalfilmide Eestis levitamine oli keeruline, sest eri teemad huvitavad ainult väikest osa publikust. Lisaks linastustasudele tuleks maksta tõlkimise, reklaami ja tehniliste tööde eest. Sepping tõi näiteks festivali DocPoint, kus dokumentaalfilmide linastustel oli publikut, kuid seansid olid enamasti ühekordsed. Tavapärase kinolevi puhul tuleks aga filmi näidata mitmes kinos ja mitmel seansil. Filmi iisraellastest režissöörid Yuval Abraham ja Rachel Szor soovisid, et filmi saaks võimalikult kiiresti tasuta vaadata. Suurbritannia väljaanne The Guardian, mis on „NAZA” üks põhilisi koostööpartnereid, teatas filmi novembris tasuta voogedastusse jõudmisest. Priimäe sõnul vähendab filmi kiire tasuta avaldamine levitajate huvi selle kinolevisse toomise vastu. Seppingu hinnangul peaks dokumentaalfilm pakkuma huvi piisavalt suurele publikule, et levitamise kulud tagasi teenida. Rääki sõnul saab elektriteater filmi linastamise üle otsustada pärast mk2 tingimuste selgumist. Kui levitaja otsustab küsida tavapärast 400–700-eurost tasu, peab elektriteatri juhatus hindama, kas „NAZA” näitamine tasub ära.