Eesti Maaülikooli teadlased otsisid väheväärtusliku peenkala väärindamise võimalusi ja leidsid, et kasutuna näivast peenkalast saab teha nii kvaliteetset komposti kui ka kalakastet.
Peenkala on kala, mille töötlemine ja müümine ei ole tulus, sest kala ise on väheväärtuslik ja inimesed sellist kala ei osta. Peenkala tekib püügi käigus sama palju kui kaubakala, kuid peenkala viskavad kalurid keelust hoolimata vette tagasi. Teadustöö eesmärk oli leida lahendusi, et kaluritel tekiks motivatsioon peenkala kaldale tuua ja sellest majanduslikku kasu saada.
Eesti Maaülikooli nooremteadlane Maidu Silm ütles, et järve tervise seisukohast on kasulik peenkala kaldale tuua, sest nii väheneks kalade vette suremisel toitainete reostus ja järv oleks tervem.
Ühe väärindamise variandina proovisid teadlased peenkalast komposti valmistada. Teadlased kogusid kala Võrtsjärvest ja komposteerisid ettevõttes Matogard OÜ, mis tegeleb mullasegude tootmisega.
Silm ütles, et komposti valmistamiseks segas ta kokku kala, vee ja põhu, arvutas toorainesegu süsiniku ja lämmastiku vahekorra, et komposti valmimine oleks tõhusaim. Katse käigus selgus, et komposteerimist läbi viivad bakterid ei suutnud säilitada ühtlast temperatuuri, sest komposteerimise käigus tekkisid bakterite kasvu pidurdavad gaasid.
Esimene katsetus peenkalast komposti valmistada tuli peatada, sest kompost läks talumatult haisema ja tuli katta turbaga.
Silma sõnul tuli mõelda uus plaan, milleks ta ehitas kompostihunniku alla ventilaatoriga torustiku. Komposti seest imes ventilaator hapniku välja ja hunniku külgedelt juhiti torude kaudu uus hapnik sisse, tekitati õhuringlus. Haisu vältimiseks ehitatud biofiltri bakterid sõid ebameeldiva lõhna ära.
Matogard OÜ juhatuse esimehe Mart Ruumeti sõnul projekt õnnestus, sest loodi tehnoloogia, millega on 5–6 nädalaga võimalik valmistada kalakomposti. “Kui eesmärgiks on keskkonna hoidmine, siis kala komposteerimisel on perspektiivi, aga kala komposteerimine ärilisel eesmärgil on liiga kallis,” ütles Ruumet. Peenkala muudab komposti omahinna väga kõrgeks ja Ruumeti sõnul on kalakompostile Eestis raske turgu leida.
MTÜ Võrtsjärve kalanduspiirkonna juhatuse liikme ja kaluri Leo Aasa sõnul kalurid ise komposti tegema ei hakka, sest see on eraldi ettevõtmine ja kaluritel on niigi tööd küll. “Kui kalur peab tooma peenkala randa ja komposteerima hakkama, ega see käi niisama,” ütles Aasa.
Ore restoran OÜ juhatuse liige ja peakokk Silver Saa proovis peenkalast valmistada kalakastet, milleks ta kogu kala püreestas, lisas rohkelt soola ja jahutas. Järgmisel päeval avastati restoranist võikalt haisev kalakaste, mille hais kadus 2 kuu pärast. Saa kurnas kastme läbi marli ja saavutas maitsva kalakastme, mis sai klientide heakskiidu. “Peenkala kastmeks tegemine on hea idee, aga ma ei tahaks seda siin restoranis teist korda proovida,” ütles Saa.
Kommentaarid