Liikumispuue on seotud liikumisfunktsiooni häirega, kahjustusega või halvemal juhul liikumisfunktsiooni puudumisega. Sotsiaalkindlustusameti andmete järgi on 2024. aasta märtsi seisuga Eestis ligi 1200 kuni 17-aastast liikumispuudega noort. Need noored ja lapsed ei pääse ratastooliga ligi õppehoonetele, mis on halva ligipääsetavusega ehk kus puudub lift ja kaldteed. Eesti liikumispuudega inimeste liidu juht Veiki Laan rääkis, et just kehva ligipääsetavuse tõttu ei saa liikumisraskustega õpilane alati oma soovitud kooli kandideerida.
Laan ütles, et avalikud hooned ja õppeasutused peaksid olema kohandatud kõigile erivajadustega inimestele. Koolide vastutada on see, et õppehoone oleks ligipääsetav nii kooli sisenedes kui ka koolimajas ringi liikudes. “Ligipääsetavus on kõigi jaoks väga oluline, sest keegi ei tea, kes meist võib homme näiteks jalaluu ära murda,” rääkis Laan. Ta lisas, et koolid peaksid mõtlema lisaks vanematele, sest liikumisraskusi ei ole ainult õpilastel. Ratastooliga vanemad ei saa osaleda näiteks oma lapse lõpetamisel, kui koolis ei ole mõeldud ratastoolisõbraliku keskkonna kujundamisele.
Haridus- ja teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna juhi Jürgen Rakaselja sõnul on riigikoolide kavandamisel silmas peetud, et majad vastaks ligipääsetavuse nõuetele: olemas peab olema vähemalt lift ja kaldteed.
Tartus on selliseks kooliks näiteks Tamme gümnaasium. Kooli administraator-asjaajaja Airi Tamm kinnitas, et koolis on olemas nii lift, kaldteed kui ka ratastool.
Rakaselg rääkis, et halva ligipääsetavuse peamised põhjused on rahapuudus, hoonete vanus ning muinsuskaitselised nõuded. See tähendab, et hoonele kehtivad erilised ehitus- ja renoveerimisnõuded. “Kuna suurem osa koolihoonetest on ehitatud väga ammu, kui ligipääsetavust ei peetud üldse oluliseks, on see arhitektuur ka nii välja kujunenud,” lausus Rakaselg. Muutuste läbiviimine maksaks mitukümmend tuhat eurot, sest vanade hoonete juures peaks lifti paigaldamiseks tervet maja renoveerima.
Tartu linna ehitusteenistuse peaspetsialist Indrek Hunt ütles, et kõik linna koolid pole ratastooliga inimestele ligipääsetavad, kuna puudub raha ning arvestada tuleb kultuuriväärtustega hoonetele seatud kitsendustega.
Muinsuskaitse all oleva Miina Härma gümnaasiumi direktor Ene Tannberg tõdes, et koolis on ligipääsetavusega probleeme. “Lifti meil koolis ei ole, kaldteid ka ei ole. Meie koolis on ratastooliga väga raske liikuda,” sõnas Tannberg. Ligipääsetavuse parandamine ei ole direktori sõnul aga kooli võimuses. “Ümberehitamise asjus peab pöörduma kooli haldaja ehk linnavalitsuse poole,” selgitas Tannberg.
Muinsuskaitse all olevate koolide eest vastutab Jürgen Rakaselja sõnul linn ning seal on ümberehitus keeruline. “Kindlasti linn ei saa öelda, et ei saa võimaldada sellele õpilasele kooli, sest meil ei ole vahendeid näiteks trepironija ostmiseks,” nentis Rakaselg. Ta toonitas, et seaduse alusel ei tohi kedagi liikumisraskuste tõttu diskrimineerida, seega peab koolijuht või linn leidma lahenduse.
Kommentaarid