Riigi rahastatud sihtasutus Kultuurileht annab välja 15 kultuurilehte ja -ajakirja. Käesolevaks aastaks eraldas kultuuriministeerium sihtasutusele 3,6 miljonit eurot. Järgmise aasta riigieelarve toob aga ministeeriumi allasutustele neljaprotsendilise kärpe ning on tekitanud küsimuse, kas väljaannete samas mahus ilmumine on lähitulevikus enam võimalik.
SA Kultuurileht juhatuse esimees Toomas Väljataga selgitas, et järgmisel aastal ühtegi ajalehte ja ajakirja sulgemine ei ohusta. Samuti jäävad endiseks töötajate palgad. Väljataga sõnul tuleb aga kokku hoida ligi 150 tuhat eurot. “Ilmselt on kärbe kombinatsioon [väljaannete] hinna tõusust, üldiste kulude kokkuhoiust ja autoritasude vähendamisest,” lisas ta.
Tema sõnul kaalub juhatus mõne trükise veebi kolimist või suvenumbrite vähendamist (sellest aastast alates ei ilmu kultuuriajaleht Sirp suviti kuu aega). Välistatud ei ole ka töötajate arvu vähendamine. “Võibolla on mõistlik mõni tehniline töötaja koondada ja pigem see teenus sisse osta,” sõnas Väljataga.
Järgnevate aastate osas on Väljataga murelik. “Mis edasi hakkab olema, seda ei oska öelda. Eelarve on külmutatud [2028. aastani], aga kõik muu kallineb,” märkis ta ja lisas, et võimatu ei ole ka olukord, kus mõni väljaanne peab ilmumise lõpetama.
Tartus tegutseva noorte kirjandusajakirja Värske Rõhk peatoimetaja Hanna Linda Korbi sõnul ei saa nad enam autoritele väärilist tasu maksta, kui autorifondi vähendatakse. SA Kultuurilehe poolt välja antaval ajakirjal jääb muude kulude kõrval ühe numbri autoritasudeks 3000 eurot ning ühes väljaandes on tavaliselt kuni 30 autorit.
Korbi sõnutsi ei tohiks noore autori saadud tasu jääda alla saja euro, vastasel juhul ei ole see tema arvates õiglane. “Tihtilugu ei saa ma isegi pikema kriitika-, proosa- või luuleteksti autorile üle selle summa eraldada. Nii et lõpuks on see kommiraha,” tõdes Korp.
Eesti Meediaettevõtete Liidu tegevjuhi ja Tartu Ülikooli külalislektori Väino Koorbergi sõnul tegutseb kultuuriajakirjandus turutõrke olukorras ja vajab alati riigi tuge. “Kes on Sirpi kirjutanud, see teab, et honoraridega rikkaks ei saa. Seda tehakse sageli sisemisest põlemisest,” nentis Koorberg.
Seetõttu ei saa Koorbergi sõnul seda nišši täita erameedia, mille jaoks on paratamatult oluline, et väljaanne ennast ära majandaks. “Kui kultuuriajakirjandus õitseks ja oleks kasumlik, ei oleks riigil loomulikult vajagi seda eraldi ülal pidada,” selgitas ta.
Koorbergi sõnul seisavad kultuuriajakirjandusel ees rasked valikud, kuidas kärbetest hoolimata püsima jääda. Ta rõhutas, et riik kultuuriväljaanneteta läbi ei saa, sest ühiskonna tugevus seisneb selles, kui mitmekesine on ajakirjandus.
Kommentaarid