Riia tänaval asuv KGB kongide muuseum jäi pärast 6. augusti üleujutust külastajatele suletuks pea kuuks ajaks. Muuseumi direktori Risto Lehiste sõnul kulus muuseumi taastamiseks ligikaudu 14 000 eurot, millest suurema osa maksab kinni kindlustus. Veeuputuse tõttu tuli muuseumil vahetada välja ventilatsioon ja asendada osa mööblist. Lehiste ütles, et ka praegu on osad esemed veel parandamisel ja puhastamisel.
Selleks, et tulevikus ei peaks KGB kongide muuseum enam üleujutuste tõttu remonti minema, lasi muuseum trepi ette paigaldada veetõkke. “Hetkel ootame ehitusfirma mõtteid seoses väiksema pinnaga kergema konstruktsiooniga katuse ehitamiseks tagumise sissepääsu kohale,” ütles Lehiste.
Tartu mänguasjamuuseumi ja Teatri Kodu direktor Triin Vaaro ütles, et suvine suurvihm tungis ka nende majadesse. Vaaro sõnul sisenes vihmavesi Lutsu tänaval asuva Teatri Kodu keldrisse, kus on muuseumi ekspositsioon. Suurvihm tungis ka mänguasjamuuseumi majja, kus see sadas ekspositsiooni peale. Vaaro ütles, et tookord suutis muuseum vee kohe ära kuivatada.
Vaaro sõnul tungis vesi mänguasjamuuseumi majja seetõttu, et neil on vanaaegsed aknad, mis ei pea vett kinni. Selleks, et muuseum suudaks tulevikus üleujutustega hakkama saada, on nad palunud, et linn ostaks neile vee välja ajamiseks pumba. “Seda inimjõud ei jaksa niimoodi välja visata,” lisas Vaaro.
Vanemuise tänaval asuva Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Piret Voolaid ütles, et augustikuu veeuputus ujutas nende põrandad samuti üle. Voolaid lisas, et nemad said üleujutusega hakkama ning muuseumit sulgema ei pidanud.
Kirjandusmuuseumi haldusjuht Margus Peet sõnas, et sarnaste olukordade ennetamiseks plaanib muuseum asendada sademevee ärajooksu torustiku. Siiski ei usu Peet enda sõnul, et vaid ärajooksu torustiku vahetamine üleujutuste vastu aitab. “Kui me räägime sadevetest, siis siin on jäme ots ikkagi Tartu Veevärgi käes, kes peab selle probleemi ära lahendama,” lisas Peet.
Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas ütles, et kliimamuutuste tõttu sagenevad äärmuslikud ilmastikunähtused ning sademete hulk ja tugevus suurenevad. “Üleujutuste ennetamiseks peavad kohalikud omavalitsused ja veemajanduse ettevõtted planeerima kanalisatsiooni selliselt, et ka intensiivsemate sademete korral sademevesi tänavatele sellisel määral ei koguneks, et see ohustaks inimeste tervist ja vara,” ütles Remmelgas. Tema hinnangul on oluline ka see, et üleujutusohuga aladele planeeritakse uued hooned ilma keldrikorruseta ja esimene korrus ehitatakse kõrgemale.
Kommentaarid